Lisatud: 21. mai 2012

Viimati muudetud: 19. juuni 2012

A A A
Prindi rss

Uudised

21Mai2012 Eestis toodeti piima 93,7% ulatuses kvoodist

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 tuhande tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti. See on kõrgeim kvoodi täituvuse protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote rakendatud.

Arvestuslik piimakvoodi-aasta on ajavahemik 1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini. Euroopa Komisjoni kinnitatud kvoot Eesti piimatoodangule 2011/2012. kvoodiaastaks oli 679,3 tuhat tonni ning 1027 kvoodiomanikule oli individuaalselt kvoote välja jagatud 647,8 tuhande tonni piima tootmiseks.

Piima tegelik toodetud kogus – 636,6 tuhat tonni – on üle 30 tuhande tonni suurem kui eelnenud kvoodiaastal. Jõudluskontrolli Keskuse andmeil on samal perioodil ka piimalehmade keskmine toodang suurenenud, kasvades 7672 kilogrammilt 7859 kg-ni.  Samas kahanes kvoodiomanike arv ning uue kvoodiaasta algul 1.aprillil 2012 on neid 961.

„Kvoodiomanike arvu vähenemine ei näita kindlasti piimatootmise hääbumist, sest piima kogus on aasta-aastalt aina kasvanud,“ tõdes PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre. „Küll aga jääb vähemaks väikeettevõtjaid ning piima tootmisega tegelevad üha suuremad ettevõtted.“

Sõltuvalt sellest, kas tootja tarnib piima tööstustele või töötleb ja turustab ise, võib tal olla piima tarnekvoot, otseturustuskvoot või mõlemad. Valdav osa kvoodist Eestis on välja antud piima tarnimiseks, otseturustuskvoodi osa moodustab pisut üle ühe protsendi.

Liikmesriikidele kinnitatud piimatootmiskvoodid on Euroopa Liidus rakendatud abinõu piimaturu reguleerimiseks ja ületootmise vältimiseks. Kvoodist rohkem piima tootnud riikidel tuleb maksta trahvi. Alates 2008/2009 kvoodiaastast on liikmesriikide kvoote igal aastal 1-2 protsendi võrra suurendatud.

Aprillikuus alanud uueks kvoodiaastaks on Eesti piimakvoot 686 tuhat tonni, sellest 678,9 tuhat tonni tarnekvoot ja 7,2 tuhat tonni otseturustuskvoot.

Individuaalsed kvoodid on tootjatele määratud juba alates 2004. aastast. Loomapidajad saavad soovi korral kvoodist loobuda või kvoodi koos lehmadega teisele tootjale üle anda; kvoodi suurendamine on võimalik määruses sätestatud tingimustel.

PRIA saatis kõigile kvoodiomanikele välja teatised nende individuaalse kvoodi täitmise andmetega ning 1.-15. juulini saab PRIAsse esitada taotlusi oma kvoodi suurendamiseks.

Rohkem infot piimakvoodi, selle omanike, täituvuse ja kvoodi taotlemise kohta saab PRIA kodulehelt www.pria.ee turukorralduse rubriigist. Piimakvoodiga seotud aruandeid ja taotlusi soovitame esitada elektrooniliselt e-PRIA kliendiportaali vahendusel.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike