Lisatud: 15. mai 2012

Viimati muudetud: 19. juuni 2012

A A A
Prindi rss

Uudised

15Mai2012 Eesti soovib rohestamisettepanekusse rohkem paindlikkust

Eesti ei toeta jäikade keskkonnasõbralikkuse nõuete sissekirjutamist Euroopa Liidu ühisesse põllumajanduspoliitikasse, vaid peab oluliseks paindlikku lähenemist liikmeriigi tasandil.

Euroopa Komisjon soovib seada uue perioodi otsetoetused sõltuvusse keskkonnasõbralike tegurite rakendamisest, mis Eesti tingimusi arvestades ei ole põhjendatud. Konkreetsed kolm kohustust kõigile põllumajandustootjatele kogu nende põllumajandusmaa ulatuses oleks: püsirohumaa pindala säilitamine, põllukultuuride mitmekesistamine ja 7% ökoloogilise kasutuseesmärgiga ala määratlemine.

Eesti väljendab tänasel Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu istungil seisukohta, et ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõude puhul tuleks jätta liikmesriigile endale õigus otsustada, milliseid maid ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladeks peetakse.

„Leian, et liikmesriik peaks saama ise määrata, millised maastikuelemendid on riigi põllumajandusmaale omased ning mille keskkonnamõju on märkimisväärne,” lausus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Samuti tuleks paindlikku lähenemist võimaldada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala protsendimäärale ja põllumaa suurusele, millest alates seda rakendatakse.

Seederi sõnul on oluline võtta liikmesriigi eripärana arvesse põllumajandusmaa osakaalu riigi pindalast. Samuti tuleks eripärade hulka lugeda väikeste põllumassiivide osakaal või maastike mosaiiksus.

„Minu hinnangul on õigustatud, et keskkonnasäästlikumaks muutmise nõuetest vabastatakse lisaks mahetootjatele ka suure püsirohumaa osakaaluga tootjad, suures ulatuses Natura 2000 aladel tegutsevad tootjad ning väikeste põllumassiivide omanikud,” ütles Seeder.

Ühise põllumajanduspoliitika esmaseks eesmärgiks on jätkusuutlik toidutootmine. Keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed peavad olema tõhusad ja tooma reaalset kasu keskkonnale. Seetõttu tuleb vältida küsitava väärtusega meetmeid, mis muudavad kogu süsteemi keerulisemaks ning mille soovitud keskkondlik mõju saavutamata.

(Põllumajandusministeeriumi pressiteade)

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus