Lisatud: 09. juuli 2015

Viimati muudetud: 10. juuli 2015

A A A
Prindi rss

Uudised

09Jul2015 e-PRIAs pindalatoetuste taotlejate arv jätkas kasvamist

7. maist 19. juunini sai esitada PRIAle taotlusi pindala- ja loomatoetuste saamiseks. Ka sel aastal tõusis e-PRIAs esitatud taotluste osakaal oluliselt, ulatudes juba 69,7% kõigist esitatud pindalatoetuste taotlustest ja 92,9% taotlusalusest pinnast.

Pindalatoetuste taotlusvoorus esitati 17 365 taotlust ning taotlustele märgitud pind ulatub 987 014,03 hektarini. e-PRIAs esitas enda taotluse 12 097 taotlejat rohkem kui 916,6 tuhande ha osas. e-PRIA osakaalude tõus on PRIAle oluline, kuna vähendab andmete menetlussüsteemi sisestamisele kuluvat aega, võimaldades edasiste töödega varem alustada. Eriti oluline on see käesoleval aastal, kui seoses EL uue programmperioodiga on kontrollide maht oluliselt kasvanud.

Vähem taotlejaid, suurem pind

Võrreldes eelmise aastaga on taotlusalune pind ligi 22 tuhande ha võrra kasvanud, samas taotlejate arv 164 võrra vähenenud. Pinna suurenemine võib olla tingitud sellest, et esmakordselt sai taotlusaluse maa hulka arvata nn maastikuelemendid – põllusaared, metsasiilud, hekid, puude read, kiviaiad ja kraavid. Samuti on juba 2014. aastast võimalik registrisse kanda maid, mis varasemalt seal ei olnud ning millele seetõttu toetust taotleda ei saanud. Pinna suurenemist on mõjutanud ka võimalus taotleda samaaegselt ühtset pindalatoetust (ÜPT) nn uue perioodi poollooduslike koosluste (PLK) aladele.

Maastikuelementidest ja uutest maadest palus PRIA teada anda hiljemalt 1. märtsiks, et lisanduvad maad oleks võimalik enne taotlusvooru üle kontrollida ja registrisse kanda. Paraku sooviti maid lisada ka vahetult enne taotlusvooru ning taotlusvooru ajal, kui PRIAl ei olnud enam võimalik vajalikke toiminguid teha.
Praeguseks on tulnud välja juba üle 6000 ala, kus on toetust taotletud suuremale pinnale, kui seni registris toetusõiguslikuks pinnaks määratletud on. PRIA juhib veelkord tähelepanu, et nii registris olevate kui uute, PRIA kontrollimata maade puhul vastutab klient selle eest, et taotlusele kantud maad on reaalselt tema kasutuses, tal on õigus neid kasutada ja need on heas põllumajanduslikus korras.

Iga-aastaselt tuleb ka välja juhtumeid, kus ühele maale taotleb toetust mitu klienti. Neile, kellel oli vähemalt üks massiiv, millele taotles toetust mitu klienti, saatis PRIA juuli alguses nn ületaotlemiskirjad - palume neile kirjadele kindlasti vastata!

Toetused nii vana kui uue perioodi reeglite alusel

Taotlejate ja taotluste abil haritava maa pinda näitavad kõige kujukamalt nn baastoetused ehk ÜPT ja kliima ja keskkonnatoetus (ROH). ÜPT/ROH toetuseid taotles sel aastal 17 128 põllupidajat 957 307 hektarile. 

805 maaharijat soovivad lisaks ÜPT/ROH-le noore põllumajandustootja toetust, mis tähendab taotlejale lisamakset kuni 39 hektari eest. Samuti soovib ligi 831 maakasutajat lisaks toetust poollooduslike koosluste hooldamiseks enam kui 26 000 hektaril.

Uue toetusliigina on võimalik toetust taotleda puu- ja köögivilja kasvatamiseks –seda soovib 158 taotlejat 1454 hektarile. Nn Natura põllu toetust taotleb 1564 taotlejat rohkem kui 23 000 ha-le.

Maaelu arengukava keskkonnatoetusi sai taotleda nii eelmise perioodi kohustuste jätkamiseks kui uue perioodi reeglite alusel. Vana MAKi mahekohustuse jätkajaid on taotlejate hulgas 381, uue perioodi mahetoetuste taotlejaid ligi 1123 ning mahedalt haritavat pinda kokku ligi 143 000 ha.

Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetust soovib kokku ligi 1440 klienti rohkem kui 500 000 hektarile. Loomade heaolu toetust taotles 2089 loomapidajat ning 169 jätkab vana perioodi MAKi loomade karjatamise toetuse taotlemist.

Eesti ohustatud tõugu loomade kasvatamise toetust taotleti ülekaalukalt uue perioodi reeglite järgi. Lisandus ka uus ohustatud liik, millele toetust taotleda – eesti vutt (4 taotlust). Kohalikku liiki taimesortide nimekiri, mille kasvatamiseks saab toetust, on uues MAKis oluliselt pikem kui varem, mil sai toetust ainult ’Sangaste’ rukki kasvatamiseks, ent taotlejate hulk pole oluliselt kasvanud (jätkab 21 rukkikasvatajat, alustab 27 uue meetme taotlejat).

Uus on ka piirkondliku mullakaitse toetus, mis mõeldud neile, kelle põllumaad asuvad turvas- või erodeeritud muldade piirkonnas – selle toetuse taotlejaid on 172, hektareid ligi 9000.

Loomakasvatuse otsetoetusi said taotleda teatud suurustega karjade pidajad ammlehmade, piimalehmade, lammaste ja kitsede kasvatamiseks. Neid toetusi soovis 1267 piimalehma ja 1167 ammlehma pidajat ning 772 ute- ja kitsekasvatajat.

Võimalus liituda väikepõllumajandustootjate kavaga

Kõigil otsetoetuste taotlejatel on võimalik esitada 3.-17. augustil taotlus väikepõllumajandustootjate kavaga liitumiseks. Väiketootjate kavaga liitujad vabastatakse nõuetele vastavuse süsteemi nõuete ja ROH toetuse raames sätestatud tavade täitmisest, kuid väikepõllumajandustootja toetuse maksimaalne summa taotleja kohta saab olla kuni 1250 eurot. Selle kavaga saab liituda ainult 2015. aastal.

ELi eelarvest rahastatavate otsetoetuste maksmiseks on tänavu eelarves 114,8 mln eurot.

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike