Lisatud: 14. august 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

14Aug2015 Baltimaade ja Poola ministrid taotlevad Euroopa Komisjonilt sealihasektori olukorra leevendamist

Baltimaade ja Poola põllumajandusministrid taotlevad täna Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitisele saadetavas ühispöördumises katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist. Lisaks paluvad ministrid täiendavat rahalist tuge sigade Aafrika katku tõkestamiseks regioonis. 

„Kogu Euroopa jaoks on oluline, et suudaksime regioonis taudi levikule piiri panna, et see ei leviks edasi teistesse liikmesriikidesse. Seetõttu oleme palunud Euroopa Komisjonil suurendada Baltimaade ja Poola ühiste tõrjemeetmete kaasfinantseerimist 100 protsendini,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Ühtlasi palume komisjonil seada kindlad kriteeriumid, mille alusel saaks edaspidi taudi taandumisel hakata kauplemispiirangutega tsoone ära kaotama, et täna III tsoonis tegutsevad ettevõtjad saaksid teha tulevikuplaane.“

Euroopa Liidu territooriumi kaitseks suunatud kauplemispiirangud on ministrite hinnangul põhjendatud, kuid seakasvatussektori ellujäämiseks praeguses keerulises olukorras tuleks kehtivatesse piirangutesse lisada paindlikkust, et luua võimalus kõrgete bioohutusnõuetega farmidest pärinevate elussigade ja nendest saadud toodete müügituru laiendamiseks.

„Kõrgendatud järelevalvega piirkondade vahel peab kaubandus toimima, sest tegu on täiesti tavalise sealihaga. Piirangud on küll vajalikud, et piiriüleselt seakatku levikuga võidelda, kuid tuleb leida leevendus, et majandustegevusega oleks võimalik jätkata,“ ütles Kruuse. „Seepärast palume komisjonil üle vaadata II ja III tsoonis kehtivad piirangud, et võimaldada teatud tingimustel range veterinaarjärelevalve all elusloomadega kauplemist ning erimärgistatud toodete liikumist piirangutsoonide siseselt riikide vahel. Seadmata samas kahtluse alla tsoneerimise üldpõhimõtteid.“

„See annaks näiteks võimaluse viia elussigu Eesti II tsoonist Lätis või Leedus asuvasse II tsooni ning erimärgistatud toodetega kauplemist erinevates riikides asuvate III tsoonide vahel,“ lisas Kruuse.

Täiendavaid rahalisi vahendeid taotletakse näiteks veterinaarjärelevalve kulude, proovide ning nende transpordi, metssigade kogumise, transpordi ja kahjutustamise kulude katmiseks ning kitsendustega tsoonides tegutsevatele ettevõtjatele sealiha hinnalangusest tingitud majanduslike kahjude kompenseerimiseks.

Baltimaade ja Poola ministrid rõhutavad vajadust töötada välja nelja riigi ühine pikaajaline strateegiga taudiga võitlemiseks järgmise 3-5 aasta jooksul ning arendada seda edaspidi üle-euroopaliseks strateegiaks. Oluliseks osaks sellest peavad saama koostöös teadlastega väljatöötatud ühised ennetus- ja tõrjemeetmed. 

Lisaks volinik Andriukaitisele saadetud kirjale on 7. septembril toimuva põllumajandusministrite nõukogu raames kavas kohtumine Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hoganiga, kus piimasektori olukorra kõrval on arutusel sealiha eraladustamise skeemi rakendamise võimalused. 

 

Taustaks:

  • Sigade Aafrika katku leviku tõttu kehtestati esmakordselt Eestis kitsendustega tsoonid 9. oktoobril 2014. aastal Euroopa Komisjoni rakendusotsustega 2014/709/EÜ. Viimati muudeti tsoone 7. augustil 2015 rakendusotsusega (EL) 2015/1372.
  • Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel. Loe täpsemalt kehtestatud piirangute kohta sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee alajaotuses „Kitsendustega tsoonid“.
  • Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
  • Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee  ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750. Operatiivselt saab teavet Twitteri kontolt https://twitter.com/VTA_agri .

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus