Lisatud: 08. september 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

08Sep2015 Baltimaad ja Poola uuendasid ühist seakatku tõrjekava

7.-8. septembrini Brüsselis toimunud Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhtide kohtumisel Euroopa Komisjoniga arutati võimalusi seakatku levikupiirkondades kehtestatud kauplemispiirangute leevendamiseks ning lepiti kokku muudatused ühises seakatku tõrjestrateegias. Ühisotsusena soovitakse seakatku leviku piiramiseks metssigade arvukuse vähendamist kogu regioonis.

„Põhiküsimusena olid kohtumisel kõne all ühised meetmed metssigade arvukuse vähendamiseks. Metssigade suur arvukus on probleemiks kogu regioonis ja näeme, et taudipuhangud farmides liiguvad taudi surnud metssigade leidudel järel,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. „Konkreetse mõõdikuna populatsiooni suuruse vähendamiseks on peaveterinaararstid kokkuleppel Euroopa Komisjoni ning Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teadlastega teinud ettepaneku vähendada metssigade arvu 0,2-0,5 metsseani ühe ruutkilomeetri kohta. Samuti vaadati ühisstrateegias üle koduseafarmidele sätestatud bioohutusnõuded.“

Kohtumisel oli kõne all ka Baltimaades ja Poolas kehtestatud tsoonides kauplemispiirangute leevendamine ning kindlate kriteeriumite seadmine tsoonide muutmiseks või ära kaotamiseks taudi taandumisel.

„Seni on olnud seakatkust puudutatud riikide jaoks ebaselge, millistel tingimustel on võimalik hakata tsoneerimist leevendama. Seadmata kahtluse alla tsoneerimise vajalikkust, mis võimaldab nendes riikides teatud tingimustel siiski kauplemisega jätkata, peaksid Euroopa Komisjoni põhimõtted tsoonide kehtestamisel olema läbipaistvad ja proportsioonis võimalike riskidega,“ ütles Ago Pärtel. „Veterinaarametite juhid on teinud ettepaneku lubada range veterinaarjärelevalve all kõrge bioohutusega farmidel elussigadega kauplemist tsoonide vahel ning erimärgistatud sealiha ja –toodetega kauplemist piirkonna riikides paiknevate tsoonide vahel.“

Tsoneerimise ning kitsenduste aluseks oleva Komisjoni rakendusotsuse peavad heaks kiitma 28 liikmesriiki.

Baltimaade ja Poola ühine tõrjeprogramm sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks allkirjastati 2014. aasta 1. septembril Poolas Pulawys toimunud veterinaarametite juhtide kohtumisel. Dokumendi on kinnitanud Euroopa Komisjon ning see on aluseks rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmetega seotud kulutuste hüvitamiseks liikmesriikidele Euroopa Komisjoni poolt.

 

Taust:

  • Alates 2014. aasta jaanuarist on Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis diagnoositud sigade Aafrika katku nii kodu- kui metssigadel. Eestis diagnoositi esimene seakatku juhtum metssigade hulgas 8. septembril 2014 ning esimesed taudipuhangud kodusigadel 21. juulil 2015. aastal.
  • Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel. Loe täpsemalt kehtestatud piirangute kohta sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee alajaotuses „Kitsendustega tsoonid“.
  • Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab rakendama bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Võimalikku kompensatsiooni taudipuhangu korral farmis saavad taotleda vaid need seakasvatajad, kes on täitnud kõiki nõudeid.

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner