Lisatud: 05. september 2008

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

05Sep2008 Algab sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine
Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vaktsiin. Külvamine toimub õhust väikelennukite abil.  Külvamist ei teostata  linnade, asulate, teede, veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, selleks, et tagada piisav nähtavus. 

Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on väga head. 2006.-2007 aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud ~84 % sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv: 2008 aasta esimese seitsme kuuga on haigust diagnoositud kolmel loomal - ühel lambal Raplamaal ning ühel rebasel ja koeral Harjumaal.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006.-ndast aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territooriumi kaks korda aastas- kevadel (aprillis–mais) ja sügisel (septembris-oktoobris). Vaktsineerimist jätkatakse seni, kuni ei esine enam ühtegi marutaudijuhtumit. Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudivabaduse saavutanud mitmed Euroopa riigid nagu Soome, ¦veits, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed, koduloomad v.m.s, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud haavale, nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2006.a diagnoositi kokku üle Eesti 114 marutaudijuhtumit, neist 13 kodu- ja 101 metsloomadel. 2007.al diagnoositi marutaudi neljal loomal: kahel veisel, ühel mägral ja ühel kährikul.

Veterinaar-ja Toiduamet tuletab meelde, et kasside ja koerte igaastane marutaudivastane vaktsineermine on loomaomanikele kohustuslik.

Vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga on võimalik tutvuda: www.vet.agri.ee

(VTT pressiteade)

Uudised

Maaeluminister Tarmo Tamm osales 23.–25. septembrini Austrias Viinis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel, mille peateema oli maaelu areng ja kvaliteetse toidu tootmine põllumajandussektoris ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikuarutelude kontekstis.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus