Lisatud: 22. märts 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

22Mar2017 Alates 1. aprillist kehtivad kodulindude väljas pidamisele piirangud

Euroopas leviva lindude gripi tõttu kehtestab Veterinaar- ja Toiduamet välitingimustes kodulindude pidajatele piirangud. Kodulinde tuleb alates 1. aprillist pidada sisetingimustes ning kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal. Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde – lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid.

Kodulindude väljas pidamine ei ole alates 1. aprillist lubatud. Kodulinde tohib pidada väljas ainult juhul, kui lindude pidamisala on ümbritsetud aiaga ja kaetud võrguga. Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel  toimuma sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ning ei levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripi viirust.

Lindude gripp on diagnoositud meie naabrite juures Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandusid lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast. Rändlindude kui potentsiaalsete nakkusekandjate saabumisega jõuab lindude gripp suure tõenäosusega sel kevadel või suvel ka Eestisse.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise. Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon. Ohustatud ning järelevalvetsoonis kehtestatakse loomade ning inimeste liikumisele piirangud ning piirangud linnulihaga kauplemisele. Ka munade vedu väljapoole järelevalvetsooni on keelatud. Seega ka ühe linnupidaja hooletus võib tähendada majanduslikke raskusi naaberfarmidele.

Iga farmiomanik saab nii oma kui ka naabruskonna linde kaitsta, kui ta piirab kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Täna peetakse Eestis kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme tegutseb praegu 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.

Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et võimalikku  haiguspuhangut tuvastada.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike