Lisatud: 31. oktoober 2008

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

31Okt2008 "Suured" ja "väikesed" põlluma­janduses - rivaalid või partnerid?

Viimasel PRIA nõukoja koosolekul arutasime teemat põhjalikult ning võtan siinkohal kokku peamised mõtted. Kahetsusväärselt on vastandanud neid n-ö pooli vahel poliitikudki, visates õli tulle mõne numbriga, millele analüüsi ei lisata. Nii erutas suve lõpul avalikkust väide, nagu läheks poolteist miljardit krooni toetusi Eestis peamiselt 20 suurtootja taskusse.

Siin on koht küsida, kas see on tõsi ja kui, siis kas seda olukorda tuleks muuta?

Suurte tähtsus polegi nii suur

PRIA analüütikud tegid mulluste näitajate põhjal kokkuvõtte. Kokku maksis PRIA välja üle 2,2 miljardi krooni toetusi. Kui arvata 20 suurima summa saanu seast välja need üheksa, kes otseselt ei tooda ise põllumajandussaadusi - nt töötlejad, tõuaretusühis-tud, liidud, kojad, jmt - siis moodustab TOP20 toetuste pälvinute summa 186,2 miljonit. See teeb toetuste mullusest üldmahust 8,4 protsenti.

Äsja väljatoodud arvudest näeme, et kui Eestis vähendada näiteks otsetoetuste määra ettekäändel, et nagunii läheb lõviosa sellest suurtootjate kätte, siis puudutaks selline vähendamine palju suuremat hulka väikeettevõtjaid ja väikeste põllumassiivide harijaid kui suuri tegijaid.

Kõige suurema osa Eestis 2007.a väljamakstud toetustest moodustavad otse-toetused (1,38 miljardit) ning Maaelu arengukava programmperioodi 2004-2006 toetused (0,72 miljardit krooni). Otsetoetuste hulka kuuluvad näiteks ühtne pindalatoetus, toetused erinevate loomade pidamise eest, pindalapõhised keskkonnatoetused - ja siin on toetuste ühikumäärad kõigile täpselt ühesuurused. Tuhande hektari harija saab ühe hektari kohta täpselt samamoodi 502 krooni ühtset pindalatoetust nagu kahe hektari kasutaja. Summa on neil küll suurusjärkude võrra erinev, kuid mäekõrguselt erinevad ju ka kulutused ning investeeringuvaj adus.

Toetus kohustab ka ise tegutsema

Kes need suurtootjatest suurtoetuste saajad siis on? Üle kümne miljoni krooni ulatus mullu saadud toetus-te-summa kaheksal suurtootjal. Nad kõik kasutavad üle 2500 hektari maad ja kasvatavad loomi, sealhulgas toodavad piima ja said piimakvoodi alusel makstavat toetust/Nende kaheksa suurtootja saadud Maaelu arengukava (MAK) meetmete toetused ulatuvad kokku üle kahe miljoni. MAKi investeeringutoetuste saamisega kaasneb aga kohustus investeerida abikõlblikku projekti lisaks saadavale toetusele ka märkimisväärne omaosalus. Sellised mahukad omaosalusega investeeringud on jõukohased eelkõige suurematele ettevõtjatele. See võimekus on viinud selleni, et Eesti põllumajanduse produktiivsuse näitajad olid euroliidu mõnegi vana liikmesriigi omaga võrreldes kõrgemad. Põllumajandusministeeriumi andmeil oli meie põllumajanduse kogutoodangu väärtus mullu 10 miljardit krooni, suurenedes 2006. a alushindadega võrreldes 18,2% - ülejäänud ELi riikide keskmine kasv oli samal ajal 4,6%.

Maaelu vajab nii suuri kui väikesi

Maaelu arenguks on vaja oma rolli täita nii suurtel kui väikestel. Ainuüksi kõnealuse TOP20 tootjate-töötlejate juures saab äriregistri andmeil tööd ja palka 2186 töötajat.. Statistikaameti andmeil oli põllu-, metsa- ja jahimajanduse valdkonnas tänavu I kvartalis hõivatud ligi 23,9 tuhat inimest, teisisõnu - suurettevõtjate palgal olevate töötajate hulk vastab suurtootjate saadavate toetuste osakaalule põllumajandus-toetuste üldmahust. Paljud suurmajandid kasutavad ümberkaudsetelt maaomanikelt renditud maid, makstes neile selle eest tasu. Toodang läheb töötlejatele, kus omakorda saavad tuhanded inimesed tööd. Lõpptoodang jõuab aga hinnatud Eesti toiduna meie lauale.

Suurettevõtete läheduses areneb ajapikku välja infrastruktuur, mis selle maapiirkonna jaoks tähendab mõndagi positiivset: liigub ühistransport, püsib kool ja lasteaed, teid hoitakse korras, külapoodi ei suleta, perearstil jätkub patsiente ja ta ei otsi töökohta linna, seltsimajas käib elu ja toimib avalik internetipunkt... Väiketootjad seevastu maandavad riske ettevõtluses, loovad töökohti seal, kus suurtootmine pole otstarbekas, tegelevad ettevõtlusega ka metsatagustes maanurkades ja aitavad kaasa maaelu mitmekülgsele arengule: mitmekesistavad põllumajanduslikku tootmist, on paindliku tootmise ja töökorraldusega, tundliku sotsiaalse närviga ja tihti kohaliku külaelu eestvedajateks ning arendajateks.

Elu jätkumine maal on riigi eesmärk

PRIA roll ongi viia enda vahendatavaid toetusi kõigi maaelu valdkondadeni - suurtele ja väikestele, tootmisse ja infrastruktuuri, põllule, lauta, kalavetele, metsa. Erinevate toetuste erinevad tingimused soosivad erinevaid sihtgruppe: mõnel puhul on tingimuseks taotleja sissetuleku ja töötajate arvu alampiir, mõnel hoopis ülempiir. Mõnegi meetme puhul on hindamiskriteeriumides eeliseks taotleja põllumajanduslik eriharidus ja töökogemus või see, kui ta tegutseb ääremaal, mitte suurlinna lähedal.

PRIA vahendatava nn külameetme toetuste abil on maarahva enda initsiatiivil tehtud palju toredat ja vajalikku selleks, et maal oleks üldse mõnusam elada. MAKi meede maaelu mitmekesistamiseks on suunatud sellele, et maaelanikel oleks tegevust ka väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist. LEADERi ühendused üle Eesti aga on koostanud oma tegevuspiirkondades kohaliku elu jaoks ise arengustrateegiaid ja saavad peagi võimaluse selle elluviimiseks ise meetmeid rakendada ning valda välja ellukutsutavad projektid. Kokkuvõttes on ikka nii, et kes ise maal elu ja tootmist edendada tahab, see leiab kümnete pakutavate toetuste hulgast ka endale sobiva(d) meetme(d). Tegutsejate mastaabid ja tegevusvaldkonnad on väga erinevad ja täiendavad üksteist. Nii see ka jääb ja neid vastandada pole mõtet. Sest Maaelu arengukava aastateks 2007-2013 on koostatud nii, et areneda võiksid kõik maaelu valdkonnad ning elu maal jätkuks juba omal jõul ka pärast toetusi. Pärast 2013. aastat peaksid aga maaelu toetused kogu Euroopa Liidus riigiti olema märksa ühtlasemad kui praegu.

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus