Lisatud: 24. august 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

24Aug2010 Külakiige ehitamise eest tuleb riigile mitu tuhat krooni maksta

 

Ametnikud peavad karmilt järgima nii riigilõivuseadust kui ka ehitusseadust. 
 
Veel enne, kui külaelu aktivistid saavad loa kiige või küla lipumasti ehitamiseks, peavad nad tasuma 2000 krooni riigilõivu. Just kahe tuhande krooni tasumine ja ehitusloa hankimine kohalikust omavalitsusest on eelduseks, et külaelu toetavad organisatsioonid, näiteks PRIA, hakkaks üldse läbi vaatama maaelu edendamiseks mõeldud raha-abi taotlust.

Sellise arusaamatu ja sügavalt ebaõiglase probleemiga puutus kokku mittetulundusühing Unipiha, kui soovis kohalikku parki külakiike püstitada. Tuli välja, et külaelu edendamiseks rahaabi taotlemisel tuleb kõigepealt ise 2000 krooni välja anda.

Tulevase kiige asukoht Unipiha park asub Nõo vallas Tartumaal. Valla ehitusosakonna juhataja Aarne Timm on probleemiga kursis.

„Inimesena tundub mulle selline nõue ebaõiglane, ametnikuna pean ma aga järgima nii riigilõivuseadust kui ka ehitusseadust, mille alusel tuleb 2000 krooni liigilõivu tasuda veel enne, kui külaseltsi rahaabi taotlust üldse läbi vaatama hakatakse," rääkis Timm. Tema arvates pole õige nõuda külaelu edendajailt enne toetusotsuse langetamist nii riigilõivu tasumist kui ka ehitusloa olemasolu. „Muidu võib juhtuda, et annad raha välja, aga toetust ei saagi."

Tuntud mure

Tartumaa arendusseltsi töötajad, kes vahendavad erinevaid abitaotlusi PRIA-le, nentisid, et nemad peavad seadust järgima.

Külaseltse ühendava katusorganisatsiooni Kodukant tegevjuht Kaie Toobal andis teada, et mured külaelu edendamise ja külade kaunistamise eest küsitava arusaamatu riigilõivuga on ammu tuntud.

„See probleem on olnud või tuleb kõigil MTÜ-del päevakorda, kui nad on juba taotlenud või hakkavad taotlema luba avalikuks kasutamiseks mõeldud külakiige, aga ka tantsuplatsi või muu sarnase ehitamiseks," selgitas Toobal. Ta näeb probleemi lahendusvõimalusena kas seaduste muutmist või siis valitsuse määrusega seaduste rakendamise täpsustamist.

Samal ajal on teada, et mõned külaseltsid on riigilõivust mööda hiilinud niinimetatud JOKK-skeemi kasutades. Nimelt on nad vormistanud külakiige või lipumasti eravalduses olevaks. Sellisel juhul ei tule nende ehitamise eest riigilõivu tasuda.

Raha läheb ühest taskust teise

  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitusosakonna juhataja Margus Sarmeti sõnul läheb külakiige või lipumasti ehitamise eest küsitav riigilõiv kohaliku omavalitsuse tulubaasi kohaliku ehitusjärelevalve tegemiseks. Ta teab tuua näiteid, kus omavalitsus on tellijana loobunud iseendalt lasteaia või kooli ehitamise eest riigilõivu nõudmisest, sest sisuliselt oleks see ju absurdne raha ühest taskust teise tõstmine.
  • „Ma ei näe probleemi ka selles, kui vald ei küsiks kiigeplatsi ja lipuvarda eest lõivu," arutles Sarmet, lisades, et ehitusjärelevalve kohustusest raha küsimata jätmine vallavalitsust siiski ei vabasta.

Artikkel ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 24.08.2010, autor Rein Sikk.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner