Lisatud: 29. jaanuar 2009

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

29Jan2009 3,5 toetusmiljardit on kindel nagu aamen kirikus

 

Mullu väideti pärast PRIA toetuste jagamist, et lõviosa toetustest läheb 20 suurele põllumajandustootjale. Kuidas on lood tegelikult?

HELIR-VALDOR SEEDER:
Tegelikult on toetuste ring väga mitmekesine ning saajaid üle 25 000.  

MERLE ADAMS:
2008. aastat kokku võttes võib öelda, et MAK 2007-2013 rakendamisega on jõutud lõpusirgele. Enamik meetmeid on avanenud ning paljudel tuleb juba teine taotlusvoor.

2009. aastal on PRIA-l rakendamisel 66 meedet, neist 14 uued. Sellega seoses tõuseb töö maht rohkem kui kaks korda. Projektide mahud on väga erinevad ja PRIA-l tuleb võrdväärselt tegelda nii 3000kroonise kui 5miljonilise projektiga.

Taotlusi on palju ja tähtajad võivad hakata venima. Püüame paremini tööle rakendada maakonna kontorid, pikendades nende lahtiolekuaegu nii õhtuti kui ka laupäeviti. PRIA-sisesel uurimisel selgus, et maakonnakontorid olid alakoormatud ja suudavad võtta osa peakontori töökoormust endale.

H.-V. S.: Kui Eesti riigis tervikuna läheb eurotoetuste kasutamine vaevaliselt, siis põllumajandusministeeriumi valitsusalas pole seda probleemi, et me ei suudaks euroraha ära kasutada.

Miks tuleb põllumajandust toetada rohkem kui teisi eluvaldkondi?

H.-V. S.:
Eestis tundub tõesti, et põllumajanduses on suured toetused. Ent võrreldes Taani, Saksa, Soome ja Prantsuse põllumeeste omadega, on meie toetused väga väikesed. Müüme oma kaupa ühisel avatud turul ühesuguste hindadega, aga toetused on Eesti põllumeestel kordades väiksemad kui vanades ELi liikmesriikides.

Eesti toidu olemasolu on väga tähtis siin kujunevatele hindadele. Näiteks veebruaris, kui Eesti oma köögivili otsa lõpeb, tõstavad sissetoojad kohe hinda. Nii on põllumajandustoetustel ka tarbijakaitse ülesanne.

Lisaks on Euroopa Liidu toetuste maksmine ka täiendavate nõuete kinnimaksmine. Meil kehtivad keskkonna, toiduohutuse jm nõuded, millele vastamiseks tootja peab kulutusi tegema ja mida kolmandates riikides ei ole.

AHTO VILI: Tihti on toetuse saajate kohta arvatud, et see on nende puhaskasu. Õigem oleks oodata ära põllumajandusettevõtete aastatulemused ja see, millise osa toetused seal moodustavad. Ilma nendeta oleks ettevõtted selges kahjumis.

Samas oleme suutnud Tormas 13 aastat toota ainult kõrgema kvaliteediga piima, mis tähendab suuri investeeringuid loomakasvatusse. Siiani olemegi pannud toetusrahad investeeringutesse.

Täna on investeeringutel kriips peal. Eile sain selle aasta esimesed piimahinnad ja esimese kahe kuuga saan ma 1,8 miljonit krooni vähem raha. Kui kõik 10 kuud samas proportsioonis järgi tulevad, on asi päris nutune.

KALLE HAMBURG: Kindlasti ei ole õige, et toetusi kasutatakse dividendide maksmiseks. Seda ei tee praegu põllumajanduses vist keegi. Reaalsus on see, et taimekasvatuses on sisendite hinnad tunduvalt tõusnud ja ilma toetusteta plussi saada on võimalik ainult kogu muu majandustegevuse arvelt.

Mis saab toetustest tänavu, kui peame 8 miljardit riigieelarvest kokku tõmbama?

H.-V. S.: Valdav osa põllumajandustoetusi tuleb Euroopa Liidust. ELi toetused säilivad täismahus. See suurusjärk on 80% kõikidest Eesti põllumeheni jõudvatest toetustest.

Eesti riigi poolne kohustuslik kaasfinantseerimine maaelu arengukava toetustele, mis on 460 miljonit krooni, säilib samas mahus. Säilivad ka siseriiklikud toetused - tõuaretustoetus, asendustalunike toetus, turuarendustoetus. Niisiis on neljast miljardist toetustest 3,5   paigas nagu aamen kirikus.

Ainus säästmine on rahvuslik juurdemakse ehk top-up. See moodustab kaheksandiku kõigist toetustest, kuid puudutab paljusid inimesi. Praegu on see summa eelarves 545 miljonit krooni. Kui palju sellest tuleb säästa, ei oska öelda. Põllumajandusministeeriumist sellist ettepanekut, et top-up ära kaotada, välja ei lähe.

K. H.: Keeruline on öelda, mida see kaasa toob, kui rahvuslik juurdemakse nulli läheb. Aga need arvud on ju teada ja välja arvestatud. Kui see nii juhtub, peaks kõik need arvud välja tooma, et ettevõtja saaks arvestada, kuidas see tema tegevust mõjutab.

Paljud põllumehed on teinud suuri investeeringuid, ent nüüd satuvad majanduskriisi tõttu raskustesse. Millised abivõimalused on neile?

H.-V. S.: Eesti põllumajandus vajab väga investeeringuid. Seda võimalust pole aastakümneid olnud ja meie mahajäämus on suur.

Meile avanesid investeerimisvõimalused alles 2004. aastal ja nüüd on tootjad, kes soovivad ellu jääda ning areneda, seda kasutanud. Sellega kaasneb omaosalus, pangalaenud ja liisingud. Meie põllumees on olude sunnil võtnud endale väga suured kohustused. Paljudel, kes on teinud edumeelseid investeeringuid, läheb pool või rohkem sissetulekust laenu või liisingu tagasimakseks.

Siin peab riik mõtlema, kuidas tagada ettevõtjatele tagasimaksed ja vajalikud kaasfinantseeringud. Selleks püüame kõik kavandatud toetused välja maksta varem kui eelmistel aastatel, aga muretseme koos pankadega ka likviidsuslaene ja täiendavaid tagatisi.

A. V.: See on väga hea asi. Aga see võib osutada ka karuteene. Eelmine aasta oli saagi poolest raske ning võtta seda raha möödunud aasta kulutuste katteks on väga ohtlik. Kui ka 2009. on raske aasta, võib lõpp olla väga jube.

Kui majandusolukord on raske, kas siis poleks õigem vähendada n-ö pehmeid toetusi, mitte tootmistoetusi?

A. V.: Oleme Torma vallas kõik maaelu toetamise võimalused ära kasutanud, aga ma kardan, et siin tekib oht, et meil on küll ilusad kultuurimajad ja toredad kiviaiad, aga maal ei ole enam inimest. Inimene elab parema meelega seal, kus tal on töökoht ja elutingimused. Kas ei peaks ikkagi rõhuma sellele, et kõigepealt oleks maal ettevõtlus olemas ja inimestel tööd?

H.-V. S.:
Täiesti nõus, et töökoht on kõige vajalikum toimetulekutingimus. Kui seda pole, on raske rääkida sotsiaalsest ja kultuurielust. Aga seesama ettevõtja vajab haritud tööjõudu, noort peret. Noorel perel on sotsiaal­sed, kultuurilised, hariduslikud vajadused. Linnades on teatrid, kinod, raamatukogud. Noored vajavad just neid. Ja kui me räägime, et loome ainult töökohti ning infrastruktuuri maal jõuliselt välja ei arenda, pole ettevõtjal ka seda haritud tööjõudu, kellega investeerimisplaane ellu viia.

M. A.: Pehmed projektid on olulised, et toetada maaelu. Kui ettevõtjale läheb vaja miljon, siis külaelus võib ka väikese rahaga teha väga palju. Kui ajad lähevad raskemaks, jõuab inimene võib-olla selle juurde tagasi, et kartul kasvab maal. Siis on hea, kui tal külas on hea infrastruktuur ja meeldiv elukeskkond.

Näiteks kiviaia rajamise toetust on küsinud 659 taotlejat, meetme maht on 10 miljonit. Arvestades keskmiseks kiviaia maksumuseks 150 000 kr, saame rahastada küll vaid 60-65 projekti. Aga kiviaia tegemine on ka kellelegi töö ja leib.

H.-V. S.: Me oleme ise ka mõelnud, kas praegusel majandusliku surutise ajal mitte-ettevõtlust toetav meede on mõistlik. Teiselt poolt pakub see just nüüd, kui inimestel maal on tööpuudus suurem, mõnele elatist ja sissetulekut. Võib-olla tuleks seda hoopis suurendada?

See oli meile ka üllatus, et kiviaiatoetuse järele on nii suur nõudlus, taotletakse 100 miljonit ja Eesti rahvas hakkab Hiina müüri ehitama.

Kuigi toetuste top on koos, seisab nende arvude sisuline analüüs alles ees: milleks neid toetusi kasutati, kuidas jaotuvad toetused eri valdkondade vahel, kas tuleb teha muudatusi, rahasid suunata ja meetmete vahel ümber tõsta.

 

Maaleht

Link originaalloole

 
Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus