Külaelu arendamine
Eesti külalaelu iseloomustab hõreasustus, mis on iseloomulik kogu Eestile. Kui suurimas linnas Tallinnas elab 30% Eesti rahvastikust, siis Eesti 4433 külas elab vaid 20% elanikest. Madala asustustiheduse tõttu eriti maapiirkonnas ei tasu teenused ära ning maapiirkond alalise elukeskkonnana on väheatraktiivne. Elukvaliteedi parandamine (sh infrastruktuur, teenuste parem kättesaadavus) on maaelanike arvu säilimise ja kasvu seisukohast olulise tähtsusega.
Viimastel aastatel on suurenenud mittetulundusühingute (MTÜ) tähtsus - need ei ole enam muude sektorite kõrval marginaalsed ühendused. Kindlasti peaks mittetulunduslikku majandustegevust soodustama, et anda kolmandale sektorile suuremat iseseisvust. Need tegevused seovad inimesi ka rohkem kodukohaga. Küla sotsiaalse infrastruktuuri parandamise seisukohalt on oluline eelnevate programmide raames alustatud, külaelanike ühiseks tegevuseks mõeldud ühiskondlike ehitiste ja muude rajatiste kordategemise jätkamine. See suurendab elanikkonna võimalusi teha koostööd ning korraldada ühisüritusi, võimaldab ligipääsu informatsioonile, parandab küla välisilmet ja üldist elukeskkonna kvaliteeti. Kultuuripärandi väärtustamine suurendab elukeskkonna atraktiivust ning kogukond saab selles osas oma õla alla panna.
Külaelu arendamise toetuse eesmärk on toetada maapiirkonna elukeskkonna ja kultuuripärandi säilitamist ning sotsiaalse infrastruktuuri arendamist. Toetus on eelkõige mõeldud mittetulundussektorile, kuid samuti saavad toetust ettevõtjad, kes arendavad avalikuks kasutamiseks mõeldud objekte.
| Uudised |
15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.
| avatud taotlusvoorud |
Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)
Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped
Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018
Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018
Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018
Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019
Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend
Väikepõllumajandustootja toetus 2018
Noore põllumajandustootja toetus 2018
Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018
Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018
Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018
Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018
Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018
| Liitu infokirja listiga |
Põllumassiivide veebikaart
 |
 |
 |
