Lisatud: 12. mai 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

12Mai2017 Venemaaga piirnevatel aladel algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine

Esmaspäeval, 15. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel, mis kestab orienteeruvalt 21. maini. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on vastavasisuline hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

„Eesti on juba neli aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,“ selgitas Veterinaar- ja Toiduameti  metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. „Selleks, et takistada haiguse taaslevimist Eestisse, viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimise. Samas on endiselt kohustuslik ning väga vajalik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.“

Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestist ning see jätkub piirialadel Ida-Virumaal. Kuna ka Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba riik ning suutnud selle staatuse säilitada, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel vaktsiini ei külvata, vaktsineerimine puudutab vaid riigipiiri Venemaaga.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale: 

•          Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.

•          Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.

•          Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

•          Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee ning veebilehelt www.marutaud.ee

avatud taotlusvoorud

Piimatoodete sekkumiskokkuost

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Piimatootmise vähendamise toetus

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8) 2017 III voor

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.3) 2017

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2017

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2017

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.2) 2017

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2017

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2017

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2017

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2017

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2017

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2017

Kohalikku sorti taimede ('Sangaste’ rukis) kasvatamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.4) 2017

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.5) 2017

Noore põllumajandustootja toetus 2017

Väikepõllumajandustootja toetus 2017

Pindalatoetused 2017 ÜLDINFO

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike