Lisatud: 14. detsember 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

14Det2017 PRIA määrab ja maksab detsembrikuus otsetoetusi

PRIA kinnitas 1. detsembriks ühikumäärad 2017. aastal taotletud otsetoetuste ja pindalapõhiste üleminekutoetuste maksmiseks. Seitset liiki toetuste väljamaksmine on alanud ja detsembrikuus plaanib PRIA sellega lõpule jõuda.

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotluste menetlemisel kindlaks tehtud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Kui suured on toetused?

Viit Eestis makstavat otsetoetust rahastab Euroopa Liit kokku 123,7 miljoni euroga. Eestile eraldati 2017.a ühtse pindalatoetuse (ÜPT) jaoks 80 043 000 eurot, ühikumääraks kujunes 83,71 €/ha.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (nn rohestamise) toetuse eelarve on 37 111 000 eurot, ühikumäär 38,81 €/ha.

Noore põllumajandustootja toetuse maksmiseks on 408 000 eurot, ühikumäär 20,92 €/ha. Seda makstakse kuni 40-aastastele toetuse saamise nõuetele vastavatele taotlejatele lisaks ÜPT ja rohestamise toetusele kuni 39 hektari eest.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eelarve on 544 782 eurot, ühikumäär 305,31 €/ha.

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve on 5 597 600 eurot, ühikumäär 222,62 € piimalehma kohta kuni 100 piimalehma kasvatajale. Kelle karjas on 101-400 piimalehma, saavad toetust ühikumäära koefitsiendiga 0,5.

Lisaks maksab PRIA toetuse välja väikepõllumajandustootja kavaga liitunutele. Summad arvutatakse nende taotletud otsetoetuste kindlakstehtud ühikute alusel ja piirmäär on ühel taotlejal 1250 eurot kõigi otsetoetuste kohta kokku.

Pärast mitmeaastast vahet rahastab Eesti riik tänavu riigieelarvest 6 miljoni euroga määratud toetusõiguste alusel makstavaid üleminekutoetusi (nn top-up). Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse eelarve on 6 005 911 eurot, ühikumäär 9,56 €/ühikta. Heinaseemne üleminekutoetuste eelarve on 16 209 eurot, ühikumäär 14,41 €/ühik.

„Detsembris Eesti põllumeestele ja loomapidajatele makstavate toetuste eelarve on tänavu kokku ligi 15 miljonit eurot suurem kui eelmisel aastal,“  ütles PRIA otsetoetuste menetlusbüroo juhataja Tanel Trell. Põllumehed ja loomapidajad on PRIA arvukaim toetusesaajate sihtgrupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.

Taotlemisest aastal 2017

Kokku laekus PRIAle 2. maist 16. juunini kestnud taotlusvoorus 15 356 taotlust, neist 92% elektrooniliselt e-PRIA vahendusel. e-PRIAs esitatud taotlustel kajastus 99% taotlusalusest pinnast. Trelli sõnul on e-PRIA kasutajate osakaalu kasv on väga teretulnud, sest see süsteem aitab taotlejatel vältida vigu ja kiirendab PRIAl andmete kontrollimist ja taotluste menetlemist.

Kokku taotleti pindala-otsetoetusi 960 684 hektarile ja piimalehma kasvatamise otsetoetust soovisid 35 085 piimalehma kohta 1175 loomapidajat.

 

Võrreldes eelmise aastaga on pindalapõhiste otsetoetuste soovijaid tänavu ligi 400 võrra vähem kui 2016, aga taotlusalust pinda üle 7 000 ha rohkem. Piimalehma kasvatamise otsetoetust taotleti võrreldes eelmise aastaga 18 254 looma kohta rohkem, kuid muutunud on ka toetuse saamise tingimused. Varem said toetust kuni 100-pealised karjad, nüüd ka 101-400 piimalehmaga karjad.

Pindala-otsetoetusi määrati tänavu kokku ligi 14 900 põllumehele, piimalehma kasvatamise otsetoetust 1157  loomapidajale ning üleminekutoetuste saajaid on  4485.  Määratud otoetuste kohta avaldab PRIA detailsemad andmed oma kodulehel.

Otsetoetuste vähendustest

Juba mitu aastat on Euroopa Parlament ja Nõukogu kehtestanud liikmesriikidele reeglid kriisireservi kogumiseks. Kõigil, kelle saadaolev otsetoetuste kogusumma on üle 2000 euro, vähendatakse ülejäävat osa – tänavu on vähendus 1,388149 %.

Kuna  samal põhimõttel 2016 kogutud kriisireservi EL-is ära ei kasutatud, siis summa makstakse 1 288 878 eurot tänavu assigneeringute tagasimaksena välja neile, kelle 2017. a otsetoetuste summa on üle 2000 euro. Tagasimakse määr on 1,231360% ülejääva osa kohta.

Eraisikutele makstavatelt otsetoetustelt tuleb PRIAl kinni pidada ka 20% tulumaksu ning andmed kinnipeetud tulumaksu kohta edastame Maksu- ja Tolliametile.

Nõuete rikkumisest

Toetuse saamiseks tuleb täita õigusaktidega seatud nõudeid. Eiramised selguvad nii administratiivses kui ka kohapealses kontrollis ning toovad kaasa toetuste vähendamisi kuni sellest ilmajäämiseni.

Kohapealsed kontrollid toimusid valimi alusel iga meetme vähemalt 5% taotlejate juures valdavalt juulikuu algusest oktoobri lõpuni. Loomatoetuste osas kontrollitakse 5% iga toetuse taotlejaist ja 5% iga loomaliigi loomadest. Vajadusel kontrollitakse lisaks vihjetena laekunud infot.

Tänavu käidi 1254 taotleja juures kokku ligi 124 000 hektaril. ÜPT kontroll hõlmas 674 taotlejat ja ligi 64 600 hektarit.

Enim rikkumisi tuvastati rohumaade hooldamisel. 624 põldu polnud nõuetekohaselt hooldatud, lisaks oli 81 põllu karjatamine ebapiisav ja järelniitmist ei tehtud. Tuvastati 92 põldu, mis polnud põllumajanduslikus kasutuses (võsastunud, seal olid hooned või kasutati maad sportimiseks vm – sellisele maale toetust ei maksta).

353 põllu puhul tekkis probleeme maa kasutamise õigusliku aluse kohta. Mõnikord küsib samale maale toetust nii maaomanik kui õigusjärgne rentnik ning PRIAl tuleb välja selgitada, kes reaalselt töid tegi.

2016. aasta oli esmakordne, mil Eestis hariti püsirohumaid üles rohkem kui EL-is kehtestatud piirmäär lubas. Ülesharijad said konkreetsed kohustused püsirohumaade tagasirajamiseks 2017. aastal. 234 jätsid kohustuse täies ulatuses täitmata, 177 täitsid osaliselt. Kohapeal kontrolliti tagasirajamist 266 taotleja juures. Samuti oli kõigil taotlejatel keelatud uusi püsirohumaid üles harida. Kes seda siiski tegid või ei täitnud tagasirajamise ülesannet, neil vähendatakse 2017 rohestamise toetust ja täitmata tagasirajamise-kohustus jätkub ka järgmisel aastal.

Paljudel põllumeestel takistasid vajalike tööde tegemist väidetavalt erandlikud ebasoodsad ilmastikuolud ning PRIAsse esitati selle kohta teatisi. Nendega tegeleb PRIA juhtumipõhiselt. PRIA otsetoetuste kontrollibüroo soovitab aga toetuse taotlejatel juba taotluse esitamise aegu veenduda, kas taotlusaluste maade nõuetekohane hooldamine on võimalik. Seda eriti veekogude läheduses, kus sademete hulk ja muutuv tuulesuund võib põhjustada alalist liigniiskust. Sellistele maadele tuleks toetuste taotlemisest loobuda.

Loomakasvatuse otsetoetuste kontrolli valimis oli 182 loomapidajat, neist 58 piimalehma otsetoetuse taotlejat. Kontrolliti 4022 ammlehma, 1752 piimalehma ja 3069 utte. Levinuim rikkumine oli loomadel kõrvamärkide puudumine, ühe kõrvamärgiga oli 3,6% kontrollitud loomadest. Puuduv kõrvamärk tuleb juurde tellida ja kinnitada. Looma eest, kel puuduvad mõlemad kõrvamärgid, toetust ei maksta.

Probleemiks oli ka loomade registris andmete uuendamine. Kontroll näitas, et kokku oli 300 looma juba karjadest välja viidud, kuigi pidanuksid registri järgi alles olema – registrit ei teavitatud õigeaegselt.

Toetuste saabumisest teatab e-PRIA

Ootajate pangakontodele jõuab iga liiki toetus erineva ülekandega, mis võib toimuda erinevail kuupäevadel.

Infot toetuse laekumise eeldatava aja kohta näevad kõik taotlejad e-PRIA teenusest „Maksed ja võlgnevused“ siis, kui PRIA on maksekorralduse kinnitanud ja riigikassale edastanud. Soovitame kõigil pindala- ja loomatoetuste taotlejatel, kes pole veel e-PRIA kliendid, selle teenuseid aegsasti lähemalt uurida, sest 2018. a toimub nende taotluste vastuvõtt ainult e-PRIA vahendusel. Meie maakondlikes teenindusbüroodes on e-PRIA kliendiarvutid ja teenistujad juhendavad kliente. e-PRIA kasutajaks registreerimisel on vaja ID-kaarti koos PIN-koodidega.

Aeg on planeerida maakasutust uuel aastal

PRIA põldude registri büroo tuletab maakasutajatele meelde, et kui on plaanis järgmisel aastal uusi maid kasutusse võtta ja sinna pindalatoetusi taotleda, tuleks sellest PRIA-le võimalikult varakult teada anda. Uutest maadest või põllumassiivide ning säilitatavate maastikuelementide piiride muudatustest saab PRIAt kõige mugavamalt teavitada vana e-PRIA  teenuse „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek“ kaudu.

Kelle kasutuses oleval maal on nõuetele vastavuse raames säilitatavaid maastikuelemente, mis pole veel arvatud põllumassiivi toetusõigusliku pinna sisse, siis saab ka neist teada anda. Säilitatavad maastikuelemendid on:

  • kraav, kiviaed, puude rida, hekk, põllusaar ja metsasiil;
  • looduskaitseseaduse all olev looduse üksikobjekt - üksik puu, kivi (sh rahn või kivikülv) ja allikas;
  • muinsuskaitseseaduses sätestatud kinnismälestis - matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild;
  • pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.

PRIA alustab põllumassiivide ja säilitatavate maastikuelementide uuendamisega uute ortofotode alusel

Maa-amet tegi 2017.a Eesti lõunapoolsema osa kohta uued ortofotod. Nende alusel vaatab PRIA põllumassiivide ja maastikuelementide piirid üle ning vajadusel uuendab neid. Ühtlasi teavitame kirjalikult kõiki taotlejaid, kelle põllumassiivid lähevad sel talvel ülevaatamisele.

Piiride uuendamine kestab aprillini ning uuendatud andmed jõuavad jooksvalt veebikaardile https://kls.pria.ee/kaart/ . Kuni põllumassiiv on veel üle vaatamata, on tal veebikaardil  põllumassiivi infoaknas kirjas staatus „M-muutmisel“. Peale ülevaatamist saab staatuseks „K-kinnitatud“. Kuna PRIA pärast muudatuste tegemist eraldi teavitust ei tee, siis saavad taotlejad ise oma põllumassiividel veebikaardi abil silma peal hoida. Kelle arvates ei vasta tehtud muudatus tegelikule olukorrale looduses, neil tuleb sellest PRIA-le teada anda e-PRIA teenuse „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek“ kaudu, esitades uue piiri koos selgitustega.

/Avaldatud  PRIA tasutud teabena 14. dets 2017 Maalehes/

Uudised

25. juunist 2. juulini saavad mikro- ja väikeettevõtjad taotleda PRIA vahendusel toetust investeeringuteks põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise tarbeks. Maaelu arengukavast rahastatava toetuse tänavune eelarve on 3,6 miljonit eurot.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus