Lisatud: 25. jaanuar 2013

Viimati muudetud: 25. jaanuar 2013

A A A
Prindi rss

Uudised

25Jan2013 PRIA maksis eelmisel aastal 310 miljonit eurot toetusi

2012. aasta jooksul maksis PRIA 24 535 kliendile kokku 310,02 miljonit eurot toetusi põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maapiirkondade üldise elukvaliteedi edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse toetuseks.

Taotlejatele makstud toetuste summa pole ühelgi varasemal aastal nii suur olnud. Võrreldes 2011. aastaga oli toetusesaajaid ligi 1900 võrra rohkem ning summa 23,6 miljoni euro võrra suurem.

„Praegune tulemus lubab loota, et programmperioodi lõpuks suudab Eesti PRIA vahendusel ära kasutada vähemalt 99,5% kõikidest fondidest planeeritud vahendeid,“ kinnitas PRIA peadirektor Jaan Kallas.

Põllumajandusministeeriumi ettevalmistatud meetmete lõikes oli mullu makstud summade kasv kõige suurem põlluhektarite, loomade ja toetusõiguste alusel makstavate otsetoetuste osas. Üheksat liiki otsetoetuste summa tõusis aastaga 117,6 miljonilt eurolt 124,4 miljonile. Seejuures tuli Eestis esmakordselt rakendada otsetoetuste vähendamist neil, kelle otsetoetuste summa ületas 5000 eurot. Vähendamised moodustasid kokku ligi 9,3 miljonit eurot.

Pindalapõhiseid otsetoetusi sai kokku üle 16 600 maakasutaja, loomakasvatustoetusi üle 5000 loomapidaja.

Otsetoetustele lisandusid loomapidamise ja põlluharimisega seonduvad maaelu arengukava (MAK) II telje toetused, kokku üle 57,6 miljoni euro. Sellest 21,7 mln eurot maksis PRIA keskkonnasõbraliku majandamise toetuseks, 11,4 mln said mahetootjad. Ligi 9,2 mln eurot said maakasutajad Eesti ebasoodsamateks piirkondadeks arvatud 99 vallas. 5,2 mln maksti neile, kes põllumajandusloomi rohumaal karjatavad.  4,4 mln euroga toetati poollooduslike koosluste hooldajad.

Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet aitavad parandada investeeringud, mille rahastamisel pakuvad ettevõtjatele abi MAKi I telje meetmed. Toetuste abil ehitatakse tootmishooneid ja taristuid, paigaldatakse sinna seadmed, soetatakse masinaid ja tehnikat.

Investeeringutoetuste väljamaksmine toimub reeglina pärast projekti elluviimist. Kui masu-aastatel jäi ettevõtjatel mõnigi plaanis olnud investeering tegemata, siis 2012. aastal hakkas olukord paranema ning I telje väljamakstud toetuste summa on 6,2 mln eurot suurem kui aasta varem, kokku 57,8 mln.

Suurim oli tõus loomakasvatusehitiste ja mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetuste osas ning töötlevale tööstusele mõeldud investeeringumeetmeil. 4,1 mln eurot said kätte põllumajandusliku tegevusega alustavad noortalunikud. Laieneb ka ühistuline tegevus, üle 1,3 mln euro maksis PRIA tootjarühmade loomise ja arendamise toetust. Umbes miljoni eurose vähikäigu tegi maaparandustöödeks makstud summa.

Maapiirkondade elukvaliteeti ja maamajanduse mitmekesistamist toetavad MAKi III telje meetmed. Külaelu arendamise projektidele maksis PRIA välja ligi 9,8 mln eurot, maamajanduse mitmekesistamise investeeringutoetusteks 11,3 miljonit. Suurima summa ühe kliendi kohta sai mullu PRIAlt Eesti Lairiba Arendamise SA – 5,73 mln eurot lairiba interneti katvuse parendamiseks maapiirkondades.

Tõusis ka LEADER-programmi toetuste kasutamise tempo: tegevusgruppidele ja projektide rahastamiseks maksti 18,65 mln eurot, mis on üle kolme miljoni rohkem kui aasta varem.

MAK 2007-2013 seitsme aasta eelarvest oli PRIA möödunud aasta lõpuks toetuste määramisi teinud ligi 85% ja väljamakseid ligi 67% ulatuses. Mitme meetme eelarve-raha on juba täielikult kasutusse suunatud.

Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 kaudu rahastatavate kalandustoetuste seitsme aasta eelarvest on määramised tehtud 72% ja väljamaksed ligi 45% ulatuses eelarvest. Kokku maksis PRIA mullu välja 14,9 miljonit eurot EKFi tosina meetme  meetmete toetusi.

Suurima osa, üle 4,8 miljoni, said kalanduspiirkondade säästvat arengut edendavad tegevusgrupid ning projektid. Kala- ja vähikasvatajad said ligi 2,2 mln eurot vesiviljeluse investeeringutoetust – nende projektide elluviimine elavnes oluliselt. Üle 2 mln maksti vesiviljelustoodangu valdkonnas tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ühisinvesteeringu-toetust. Selle abil saab rajada suuri kulutusi nõudvaid lao- ja külmhooneid ühiseks kasutamiseks. Investeeringuteks kala töötlemise ja turustamise vallas maksis PRIA välja üle 1,5 mln euro.

Lisaks otsetoetustele, MAKi ja EKFi toetustele vahendab PRIA ka toiduprogrammide ja turukorralduse valdkonna toetusi ning riiklikke toetusi. Koolipiima, -puu- ja –köögiviljade jagamiseks Eesti lasteaedades ja õppeasutustes maksti välja üle 2 mln euro. 1,4 mln euroga toetas Eesti riik turuarendust,  ligi 1,7 mln euroga põllumajandusloomade aretust. Riiklike toetuste hulgas on ka praktikatoetused põllumajanduse ja kalanduse erialade õpilaste juhendamiseks, põllumajanduskindlustuseks, koolitusteks jm.

Turukorralduse toetuste summa ulatus mullu veidi üle 4 mln euro, millest 2,2 mln moodustas Euroopa Liidu toiduabi ja 1,6 mln toetused kalanduse turukorralduseks.

2012. aastal klientidele makstud  310 miljonist eurost pärines 233,46 mln Euroopa Liidult ning 76,56 mln Eesti riigilt. Alates 2004. aastast, mil Eestist sai euroliidu liikmesriik, on PRIA vahendusel makstud üle 1,8 miljardi euro toetusi, sellest 1,45 miljardit käimasoleval programmperioodil.

„Käes on programmperioodi viimane aasta, uus periood on tulekul. See toob meile 2013.aasta teises pooles kaasa 3,2 kordse töömahu kasvu, aga PRIA pingutab,“ tõdes Jaan Kallas.

Detailsemat statistikat toetuste kohta meetmete, aastate, maakondade, valdade jne lõikes saab näha PRIA kodulehelt www.pria.ee/statistika/ .

 

Uudised

1. maist kuni 15. maini 2019 said mesinikud taotleda PRIAst toetust mesilasperede pidamise eest. Toetuse taotluse esitas 1385 taotlejat, toetust taotleti kokku 30 837 mesilasperele.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.1) VIIES TAOTLUSVOOR 2019

Koolikava toetus

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018-2019

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused ja MAK loomatoetused 2019 ÜLDINFO

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2019

Noore põllumajandustootja toetus 2019

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2019

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2019

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2019

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2019

Väikepõllumajandustootja toetus 2019

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) NELJAS TAOTLUSVOOR 2019

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus