Uudised

Lõppenud aasta oli PRIA-le üheteistküm­nes. Selle aja jooksul oleme välja maksnud ligi 1,5 miljardit eurot toetusi maaelu, põllumajandustootmise ja kalandussektori edendamiseks. Möödunud aasta toetus­te summaks kujunes 286,4 miljonit eurot.

Tehtule tagasi vaadates on rõõm tõ­deda, et PRIA on kõrge professionaal­suse ja haldussuutlikkusega asutus, kus on kesksel kohal klienti­de huvid. Toetusesaajad heidavad meile küll vahel ette liigset nõud­likkust ja bürokraatiat, aga korrektsus ja reeglite järgimine on taganud, et Euroopa Komisjon pole kordagi peatanud väljamak­sete tegemist meie heakskiidetud projektidele ning Eestile pole määratud sanktsioone, mis tähendaks mõne toetuse kahanemist. 2011 oli tihe ja töine aasta. Mul on hea meel, et valdav enamus PRIA kliente mõistab ja täidab toetuste saamisega seotud kohustusi ning Eesti ei kuulu nende hulka, mida teistele ELi liikmesriikidele halva näitena tuuakse.

Praeguste toetuste programmperiood lõpeb 2013. aastal ja taha­me selle lõpetada nii, et kõikide meetmete Eestile eraldatud eelarved saaksid kasutatud ehk tootjateni vahendatud. Mitu eelarvet ongi juba ammendunud ning tänavuses toetuste ajakavas on mõne meetme taotlusvooru asemel lünk - nt loomakasvatusehitise investeeringumeetme eelarve ulatuses on toetused juba määratud. Samal põhjusel ei toimu külade arengu ja nn maaparanduse investeeringumeetmete taotlusvooru. Samas rakendub päris uus meede Euroopa Kalandusfondist: kala­sadamate investeeringutoetus.

Vajalik on PRIA efektiivsuse suurendamine. Oleme võtnud eesmär­giks elektroonilise kliendiportaali e-PRIA uute teenuste arendamise ja seniste parendamise. Mullu valmis teenus "Minu põllud", mis võimal­dab põllumehel aastaringselt oma põllumassiive täpsustada, et täpsed andmed toetustaotluse esitamise ajaks aegsasti käepärast oleksid. Li­saks loomapidajatele ja põllumeestele saavad alates 2011. aastast ka mitme investeeringutoetuse soovijad dokumente e-PRIA-s esitada, sh nüüdseks ka LEADER-i kliendid.

Laialdase ja tõsise arutelu teemaks on saanud Eestis makstavate ot­setoetuste kiirem võrdsustamine. Tänavu on viimne aasta, mil Eestil on ELi uue liikmesriigina võimalik lisaks kahele ELi otsetoetusele maks­ta ka riigieelarvest seitset täiendavat otsetoetust. Täiendavate otsetoe­tuste kogueelarve on tänavu maksimaalne, ÜPT ühikumäär on aasta­aastalt tõusnud ning nii jõuab kõigi otsetoetuste määr Eestis tänavu 90 protsendini vanade liikmesriikide otsetoetuste tasemest.

Sellel on ka negatiivne külg. Euroopa Nõukogu määrus kohustab neil, kelle otsetoetuste summa on üle 5000 euro, vähendama üle selle jäävat summat 10% võrra. Iga taotleja otsetoetuste summa selgub aga alles hilissügisel, kui saab kokku liita loomatoetused, ühtse pindalatoetuse, heinaseemne ja põllukultuuri täiendava otsetoetuse. See tähen­dab, et loomatoetusi pole PRIA-1 kahjuks võimalik välja maksta jaani­päevaks, vaid need jõuavad taotlejateni pärast vajalikke vähendamisi detsembris, samal perioodil pindalatoetustega.

Millisteks kujunevad toetused uuel programmperioodil 2014-2020, selle üle käivad alles läbirääkimised. Kindlasti toob uus periood kaa­sa palju muudatusi ja uusi ülesandeid ka PRIA-le. Üleminekuaeg saab olema väga töömahukas. Teavet ja uudiseid jagame endiselt oma kodu­lehel www.pria.ee ning 15 maakondlikus teenindusbüroos.

/PRIA peadirektori Jaan Kallase juhtkiri ajakirja Maamajandus 2012 jaanuarinumbris/