Lisatud: 02. detsember 2013

Viimati muudetud: 09. detsember 2013

A A A
Prindi rss

Uudised

02Det2013 PRIA analüüsib: kes on meie kliendid, kus ja kuidas nad tegutsevad?

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ehk PRIA on oma tegevuse ja klientidega seoses 13 tegutsemisaasta jooksul avaldanud mitmesuguseid andmeid eelkõige seoses meie vahendatavate toetustega: kui paljud millist toetust taotlesid, kes said ja mille jaoks. Uue rahastusperioodi ettevalmistuse käigus koostasime hiljuti põhjaliku statistika ja analüüsi ka meie klientide kohta.

Tutvustame tulemusi lootuses, et need pakuvad lugejatele mõtteainet, kasulikku teavet nii seniste eelduste kinnitamiseks kui väärarvamuste kummutamiseks.

PRIA statistika ja analüüsi büroo koostas selle ülevaate 11. oktoobri 2013 seisuga.

 

Kui palju on PRIA-l kliente ja kus nad on?

 PRIA ülesannete hulka ei kuulu üksnes toetuste menetlemine, vaid ka põllumajandusega seotud riiklike registrite pidamine (põllumassiivid, põllumajandusloomad, põllumajandustoetused). Nii ongi 2002.a kasutusele võetud kliendiregistris (täpse nimetusega põllumassiivide ja põllumajandustoetuste register)  kirjas kõik, kes on aastate jooksul PRIAga teinud toiminguid seoses põllumaade deklareerimisega, loomade registreerimisega, toetuste taotlemisega,  tootmiskvoodiga vms.

 

Klientide arv registris

Staatus

Klientide arv

Kehtetu

7

Kehtiv

41 149

Kontrollimisel

1 164

Surnud

4 177

Tegevuse lõpetanud

18 684

Kokku

65 181

 

Kokku on meiega registri loomisest alates seotud olnud  65 181 klienti. Nendest 41 149 loeme aktiivseteks ka praegu ning 1164 kliendi andmeid kontrollime.  Ülejäänud on tegevuse lõpetanud või surnud.

Kliendiks tuleb end vormistada vaid üks kord ja edaspidi vajadusel oma andmeid värskendada, kui need muutuvad.  Klientidena on registris nii füüsilised kui juriidilised isikud, FIEd, MTÜd, sihtasutused, seltsingud, riigi- ja munitsipaalasutused.

Tabelist klientide  aadressi ja tegevuskoha kohta näeme, kui „ebavõrdselt“ nad maakondade lõikes jagunevad ja kui suured on erinevused kliendi enda aadressi ja tegevuskoha vahel. Harjumaal ja Tartumaal  on postiaadressi järgi tunduvalt rohkem kliente kui tegevuskoha järgi, põhjuseks klientide elukoha- või äriaadress Eesti suurimates keskustes, Tallinnas või Tartus. 15 maakonnast on tegevuskoha järgi kõige rohkem kliente Harjumaal (10%) ja Võrumaal (9,2%).  Harjumaal mõjutab seda pealinna lähedus ja tihe asustus. Võrumaal viib selle näidu kõrgele  pindalatoetuste taotlejate arv. Pindalatoetuste taotlejaid on PRIA klientide  hulgas kõige arvukamalt ning maakonniti on neid kõige rohkem just Võrumaal. Kõige vähem on meil kliente Hiiumaal (2,7%).

 

 

See tabel näitas aga vaid absoluutarve. Kui vaatame, milline osakaal on PRIAga seotutel maakonna rahvastikust, siis kujuneb pilt hoopis vastupidiseks –  Harjumaal jääb PRIA klientide  osakaal rahvastiku arvuga võrreldes alla ühe protsendi ja on tagasihoidlik ka Tartumaal. Väikesel Hiiumaal on aga see  näitaja Eesti kõrgeim. (Täpsustuseks: klientide arv kajastab muidugi ka juriidilisi isikuid jmt, seega saab neid vaid tinglikult rahvastikuga võrrelda.)

 

PRIA kliendid tegevuskoha alusel ja osakaal rahvastikust

Maakond

Elanike arv* 

PRIA klientide arv

Osakaal rahvastikust

HARJUMAA

552 927

4 230

0,8%

HIIUMAA

8 482

1 150

13,6%

IDA-VIRUMAA

149 172

1 537

1,0%

JÕGEVAMAA

31 376

2 478

7,9%

JÄRVAMAA

30 537

1 908

6,2%

LÄÄNEMAA

24 140

2 095

8,7%

LÄÄNE-VIRUMAA

59 842

3 142

5,3%

PÕLVAMAA

27 448

2 666

9,7%

PÄRNUMAA

82 598

3 776

4,6%

RAPLAMAA

34 914

2 597

7,4%

SAAREMAA

31 317

3 469

11,1%

TARTUMAA

150 528

3 742

2,5%

VALGAMAA

30 123

2 572

8,5%

VILJANDIMAA

47 599

3 018

6,3%

VÕRUMAA

33 452

3 910

11,7%

*rahvaloenduse andmed 31.12.2011seisuga

 

Eraisikud ja ettevõtted, noored ja vanad

Eraisikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid on meie registris 32 596, mis moodustab klientide koguarvust 77%. Nendest 515 klienti on kliendiregistris kirjas nii eraisiku kui FIEna. - See ei ole eksitus, vahel ongi otstarbekas kleidil nii toimida. Näiteks on ta eraisikuna deklareerinud oma põllumaad ja taotleb mõnd toetust, samas peab ta mõne teise toetuse soovijana olema ettevõtja või vähemalt FIE. Siis on kasulik mõlemat olla, sest mõni ühikupõhine toetus on eraisikul tulumaksuvaba, FIE aga peab seda tuluna kajastama ja maksu tasuma.

Meie aktiivsetest klientidest 58,3% on eraisikud, 18,7% FIEd, 22,9% juriidilised isikud, 0,1% seltsingud. Juriidilistest isikutest on üle poole osaühinguid (56,3%) ja mittetulundusühinguid (31%), seejuures on 70 MTÜl asutajate hulgas juriidilisi isikuid.

MTÜde rohkuse kohta pole põhjust imestada ja küsida, mis põllumajandustootjad nemad ka on.  PRIA vahendatavad toetused ei hõlma ainult tootmist ja töötlemist, vaid maaelu tervikuna. MTÜd kasutavad palju näiteks LEADER-programmi kaudu saadavaid toetusi. Riigi- ja munitsipaalasutustest moodustavad põhiosa lasteaiad ja koolid, kokku 455 (69%) ning valla- ja linnavalitsused,  kokku 178 (27%).  Lasteasutused kasutavad nn koolipiima ja –puuvilja programmi toetusi, omavalitsustel on lisaks sellele teatud võimalusi LEADER-toetuse saamiseks.

 

Juriidilised isikud registris

Ettevõtlusliik

Arv

Osakaal

osaühing

5 446

56,3%

mittetulundusühing

2 995

31,0%

riigi- ja munitsipaalasutus

658

6,8%

aktsiaselts

288

3,0%

sihtasutus

126

1,3%

tulundusühistu

109

1,1%

usaldusühing

22

0,2%

välismaa ettevõte

15

0,2%

täisühing

10

0,1%

Kokku

9 669

100,0%

 

Jaotust soo ja vanuse alusel saab vaadata klientidel, kel on Eesti isikukood.  

Kokku on PRIA kliendiregistris 32 497 eraisikut ja FIEt, kellest 58,6% on mehed ja 41,4% naised. Nooremates vanusegruppides on mehi rohkem, vanusegrupis 70-74 tõuseb naiste osakaal meeste omast kõrgemale. Alla 20-aastasi kliente on kokku 33, neist 28 on ka toetusi taotlenud.  PRIA noorim klient saab tänavu 9-aastaseks.

Nii noorte klientide olemasolu registris on mõistetav, kui teada, kuidas see toimib. – Näiteks kingib vanaisa sümboolselt lapselapsele tüki oma maad või metsa ning PRIA registrisse kantaksegi maaga seotud andmed lapse nimel. Toiminguid teeb, toetusi taotleb ja nõuete täitmise eest vastutab lapse eestkostja või tema volitatu. PRIA iseseisval kliendil peab olema vanust vähemalt 18 eluaastat.

Vanusegrupis 90 ja vanemad on 120 klienti, kellest 32 taotlesid toetusi ka tänavu. Vanim taotleja on praegu 96 aastane. Selles vanusegrupis on valdavalt tegemist pindalatoetuste taotlejatega, investeeringutoetuste taotlejaid selles vanuserühmas ei ole.



 

Perioodil 2004-2013 on toetusi taotlenud 36 305 klienti

Alates 2004.a on Eesti Euroopa Liidu liige ning saime võimaluse rakendada hulka toetusmeetmeid, mis liitumiseelsel ajajärgul meile kättesaadavad ei olnud. Toetuste taotlemise andmetes juuresolevas diagrammis on igat klienti ühes toetuste-grupis arvestatud üks kord, olenemata sellest, mitu taotlust ta selle perioodi jooksul on esitanud.

 

 

 

PRIA suurim sihtgrupp

Ülekaalukalt suurim on pindalatoetuste taotlejate grupp. 2013. aastal taotles põllupõhiseid pindalatoetusi 17 414 klienti. Kellele aga kuulub maa? Paaril viimasel aastal on klientidel  tulnud taotluses iga põllu juurde märkida, millisel õiguslikul alusel ta seda maad kasutab. Need andmed on PRIAle vajalikud, sest tuleb küllalt ette olukordi, kus samale maale küsib toetust mitu taotlejat ja PRIAl tuleb selgusele jõuda, kellel selleks tegelikult õigus on.

Pindalatoetuste tänavustest taotlejatest 55% olid ise vähemalt ühe põllu omanikud. Kirjaliku või suulise rendilepingu alusel kasutas maid 38%. Renditud põllud moodustasid põldude üldarvust 49% ja taotletud pindalast 56%, mis näitab, et maade rentijad on keskmisest suuremad toetuse taotlejad või suuremad ettevõtjad.

 

2013. aasta pindalatoetuste taotletud põldude kasutusõigused

Kasutusõiguse alus

Taotlejad, kellel on vähemalt 1 põld selle kasutusõigusega

Taotletud põllud

Taotletud pindala

taotlejate arv

osakaal

põldude arv

osakaal

pindala ha

osakaal

Kasutusvaldus

1 469

6%

6 793

4%

51 237

5%

Kirjalik rendileping

3 726

14%

49 127

30%

385 730

41%

Suuline rendileping

4 819

19%

30 776

19%

142 989

15%

Muu

604

2%

2 516

2%

16 176

2%

Omandis

14 308

55%

72 910

44%

327  874

34%

Andmed puudusid

977

4%

3 188

2%

27 387

3%

Kokku

17 414

100%

165 310

100%

951 393

100%

 

2013. aastal esitatud pindalatoetuste taotluste esitajatest moodustasid suurima osa eraisikud (55,3%), järgnevad FIEd (31,5%).

Juba 2009. aastast on võimalik pindalataotlusi esitada elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Teenust on pidevalt arendatud ja parendatud ning PRIA on väga huvitatud, et võimalikult palju taotlusi laekuks e-PRIA kaudu.  Sama kehtib loomatoetuste puhul, mille jaoks valmis e-PRIA teenus varem.

Loomatoetuse taotlejatest on suurem osa FIE-d (52,4%), eraisikuid on 32,3%. Juriidiliste isikute taotlusi oli samas suurusjärgus pindalatoetuste meetmetega.

Nii pindala- kui loomatoetuste puhul on eraisikute e-PRIAs esitatud taotluste osatähtsus väiksem pabertaotlustest, juriidiliste isikute osas on olukord vastupidine – pigem eelistavad nad e-PRIAt.

e-PRIAt kasutavad rohkem nooremate vanuserühmade taotlejad. Kõige suurem oli e-PRIA kaudu esitatud taotluste osatähtsus vanuserühmas 30-34 (53,1%). 80-aastaste ja vanemate hulgas jäi e-PRIA taotlejate osakaal alla 10%. Siiski esitasid tänavu pindalatoetuse taotluse e-PRIAs ka kolm 90-aastast taotlejat! Vanus pole e-PRIA kasutamisel takistus, sest klient saab e-PRIAs anda volituse tema eest toimingute tegemiseks näiteks pereliikmele.

 

Põllupõhiseid pindalatoetusi on tänavu taotletud rohkem kui 952 000 hektarile. Sellekohast statistikat oleme igal aastal tutvustanud nii meetmete kui maakondade lõikes, seda võib leida ka meie kodulehelt.

Vähem ollakse tuttav põllumajandusloomade andmetega PRIA loomade registris. Põllumajandusloomade registreerimine ja nendega seotud sündmustest registrile teada andmine on loomapidajatel kohustuslik. Kuna loomadega seotud toetuste saamise üks eeldusi on loomade andmete olemasolu registris, siis kajastab register ligilähedaselt tegelikkust. Sigade ja mesilate seotus toetustega on väiksem ning need andmed võivad olla puudulikud.

 

Põllumajandusloomad ja mesilaspered PRIA loomade registris

Maakond Veised Lambad Kitsed Amm-lehmad Piima-lehmad Lihaveised Sead Mesilaspered/mesilad
HARJUMAA 13519 4230 186 983 4778 3097 23526 660/66
HIIUMAA 5312 3555 126 1366 635 3836 0 508/58
IDA-VIRUMAA 5915 2138 452 526 2102 1533 3695 334/43
JÕGEVAMAA 24558 2496 61 767 10488 2353 28814 603/78
JÄRVAMAA 31463 3263 196 763 13857 2526 2551 891/66
LÄÄNEMAA 13626 5082 318 2798 2725 7996 8245 630/58
LÄÄNE-VIRUMAA 29815 6107 219 1762 11471 5114 65350 1404/111
PÕLVAMAA 15195 5328 232 595 6351 1928 23805 555/67
PÄRNUMAA 25637 5245 891 1974 10069 5898 12785 1627/107
RAPLAMAA 20573 5125 212 2094 6561 6171 17798 474/71
SAAREMAA 18853 16182 343 2803 5397 8181 28001 2142/215
TARTUMAA 14876 3318 170 385 6383 1125 32979 1130/93
VALGAMAA 12663 7677 110 1103 4286 3183 3177 784/71
VILJANDIMAA 19160 4770 112 1163 7507 3745 79594 930/102
VÕRUMAA 9901 7282 321 1045 3535 3133 13651 1088/142
KOKKU 261066 81798 3949 20127 96145 59819 343971 13760/1337

 *Mesilasperede ja sigade arvud on seisuga 1.mai 2013, ülejäänud loomad seisuga 12.nov 2013

 

e-PRIA saab aina olulisemaks

PRIA on seadnud eesmärgiks 2014.a algaval rahastusperioodil arendada klientidele e-PRIA teenused välja kõigi meie vahendatavate toetusmeetmetega seotud toimingute jm asjaajamiste jaoks. Tahame e-PRIA teenused teha nii mugavaks ja kasutajasõbralikuks, et iga klient, kes seda proovib, mõistaks: e-PRIAs on lihtsam ja parem kui paberil. Usume, et see on saavutatav, nii nagu on üldkasutatavaks saanud maksuametile e-tuludeklaratsiooni esitamine või digiretsept.  

e-PRIA kasutamine on pidevalt kasvanud, aga võiks olla veel kiirem. e-PRIAs esitatud pindalatoetuste arv on viimasel kolmel aastal suurenenud 2,5 korda, loomatoetuste e-taotluste oma  22,5% (kiirem kasv e-PRIAs on nende osas toimunud juba varem). Investeeringutoetuste osas saab e-PRIAs esialgu esitada üksikute meetmete taotlusi. Nt noortalunikest täitis e-PRIAs tänavu taotluse neljandik, nõuandetoetuse soovijatest viiendik, LEADER taotlustest ligi 30% kliente.

Mõtlemapanevad on andmed e-PRIA taotluste esitamise/osakaalu kohta maakondade lõikes: erinevused on üsna suured. Näiteks laekus tänavu Harjumaal üle 41% pindala-taotlusi e-PRIA kaudu, Valga- ja Võrumaal ligi poole vähem. Miks Võru maakonnas ainult 26,3% loomatoetusi e-PRIAs täideti, kui viies maakonnas esitati e-PRIAs üle poole taotlustest? Miks Jõgevamaal täideti investeeringutoetustest e-PRIAs vaid 8,2%, kui naabermaakonnas Ida-Virumaal 41,5%?

 

 

PRIA jätkab tööd,  et e-PRIA meie klientidele omaseks saaks. Kindlasti ei pea keegi tundma hirmu, et tulevikus jääb toetus saamata, kui ta e-PRIAt kasutada ei oska. Mida vähem on pabereid ja mida rohkem tööd arvutisüsteemid ära teevad, seda rohkem jääb PRIA teenindusbüroode töötajatel aega abivajajaid juhendada, kuni klient ise e-PRIAs hakkama saab. Ja kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood jäävad samuti alles.

 

Statistikat PRIA määratud ja makstud toetuste kohta 2007-2013 vt www.pria.ee rubriigist „Toetuste veebikaart“. Põllumajandusloomade  statistika uueneb veebilehel kord päevas, vt rubriiki „Registrid“.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner