Lisatud: 23. aprill 2019

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

23Apr2019 Põllumajandusest, kalandusest ja toiduainetööstusest tuleb 5% Eestis loodud lisandväärtusest

Maaeluministeeriumis valmis 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade, millest selgub, et suurim osatähtsus põllumajanduse kogutoodangu väärtuses on piima- ja teraviljatoodangul ning hoogsalt kasvab mahepõllumajanduse osakaal.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põllumajandusel, kalandusel ja toiduainetööstusel Eesti majanduses oluline roll: „Just nendest valdkondadest tuleb toit inimeste lauale. Nimetatud sektorid annavad umbes 5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab umbes 6% hõivatutest.“

2018. aasta lõpus oli Maa-ameti andmetel registreeritud 1,05 miljonit hektarit haritavat maad, 0,24 miljonit hektarit looduslikku rohumaad ja 2,28 miljonit hektarit metsamaad. Mahepõllumajandusmaa moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu viiendiku. „Tarbijate nõudlus mahetoodete järgi suureneb nii maailmas kui ka Eestis, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ja -töötlejaid ning ühes sellega laieneb mahepõllumajandusmaa pindala. Heast keskkonnast sõltub Eesti kui atraktiivse elukeskkonna maine ning kodumaise toidu kõrgelt hinnatud kuvand,“ kommenteeris minister Tarmo Tamm.

Kogu põllumajandusmaast oli mahepõllumajandusmaad 2018. aastal ligi 21%, mis asetab Eesti  Euroopa Liidus Austria järel teisele kohale, ning mahepõllumajanduse registrisse oli kantud 1948 mahetootmisega tegelevat põllumajandusettevõtet. Mahetoodete ekspordi maht on samuti jõuliselt kasvanud ning küündib ligi 30 miljoni euroni. Lisaks peetakse ligikaudu poolt kõigist Eesti lihaveistest ja lammastest mahepõllumajanduslikult.

Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus oli 2018. aasta esialgsetel andmetel 856 miljonit eurot. Toodangu väärtusest moodustas umbes 40% taimekasvatussaaduste ja umbes 49% loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus.

Ebasoodsad ilmastikutingimused mõjutasid möödunud aastal nii teravilja kui ka puu- ja köögivilja saaki. Avamaaköögiviljast kannatas põua tõttu kõige enam kapsa saak, katmikköögiviljadest tomati saak. Seevastu mõjus soe suvi hästi kurgile ja Eestis enim kasvatatud marjale ehk maasikale, mille saagikus suurenes kolmandiku võrra (+31%). Teravilja kogusaak oli 2018. aastal 920 900 tonni, mida oli 2017. aastaga võrreldes 30% vähem.

Vaatamata põuaga kaasnevatele raskustele saavutas 2018. aasta piimatoodang viimase 25 aasta rekordtaseme – piima toodeti 807 500 tonni, mis ületas 2017. aasta kogust 2,1% võrra. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli eelneva aastaga võrreldes 2018. aastal veiseid 2% rohkem, kuid piimalehmade arv vähenes 1% võrra. Sigade arv püsis samal tasemel, lammaste ja kitsede arv vähenes 9% ja põllumajanduslindude arv 6%. Eestil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks – kokku püüti 2018. aastal ligi 87 250 tonni kala.

Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest. Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2018. aastal kokku ligi 1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik eksporditi. 

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis rekordiliselt 869,3 miljoni euroni. Suurima panuse eksporti andsid piimasektor (21%), teraviljasektor (12%) ja kalasektor (10%). Olulisemad sihtriigid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2018. aasta ülevaade

 

Teate edastas

Triin Heinaste

nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium
triin.heinaste@agri.ee

625 6108

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.1) VIIES TAOTLUSVOOR 2019

Koolikava toetus

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018-2019

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused ja MAK loomatoetused 2019 ÜLDINFO

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2019

Noore põllumajandustootja toetus 2019

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2019

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2019

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2019

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2019

Väikepõllumajandustootja toetus 2019

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) NELJAS TAOTLUSVOOR 2019

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus