Lisatud: 08. detsember 2011

Viimati muudetud: 14. detsember 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

08Det2011 Pindalatoetustest ja põldude registrist

AHTI BLEIVE, PRIA peadirektori asetäitja

Järjekordne „toetusaasta“ hakkab lõppema ja PRIA alustas pindalatoetuste maksmisega.  Suviste välikontrollide ning andmebaaside ristkontrollide tulemusi arvesse võttes arvutatakse iga toetusmeetme lõplik abikõlbulik pindala ning põllumeestel saadaolevad summad. Kõigi pindalatoetuste administreerimise aluseks on PRIA põllumassiivide register. 

 

Põllumassiivide registrile kehtivad juba teist aastat Euroopa Komisjoni kehtestatud uued kvaliteedinõuded.

Alates 2010. aastast on kõik EL-i liikmesriigid igal aastal kohustatud läbi viima oma põllumassiivide registri kvaliteedikontrolli. Eestis teeb seda PRIA. Kontroll koosneb mitme nõude hindamisest, olulisimaks kriteeriumiks on erinevuste hulk registri ja tegelikkuse vahel.

Hindamiseks koostatakse põllumassiividest valim ja võrreldakse massiivide andmeid kõige värskema (jooksva aasta) satelliidifotoga. Hinnatakse toetusõiguslikku pinda nii üksikute põllumassiivide kui kogu valimi lõikes, s.t kui palju erineb põllumassiivi registripind sellest, mis on võimalik saada kõige värskema satelliidifoto alusel. Hinnatakse ka registris oleva piiri kokkulangevust hetkeolukorraga fotol.

Erinevuste  põhjuseks on näiteks maa võsastumine, uute teede ja ehitiste rajamine jne. Üldjuhul leidub rohkem erinevusi aladel, kus registri alusmaterjaliks on vanemad ortofotod. Saadud info põhjal selgub, kas registri uuendamine on olnud piisav ja kui suurt mõju avaldavad registri puudused taotlejate esitatud andmete täpsusele.

Taotlejad saavad põllumassiivide registri kvaliteedi parandamisele kaasa aidata, kui teavitavad PRIAt enda kasutuses olevate põllumassiivide piiride muutumisest. Samuti on oluline, et nad paneksid taotlusele kirja kogu kasutuses oleva maa,  ka selle, millele toetusi ei taotleta.

EL-i Teaduskeskuse andmetel läbis eelmisel aastal vaid üks riik registri kvaliteedikontrolli kõikide nõuete osas tõesti edukalt. Teised, s.h Eesti seda ei teinud. 2010 oli kvaliteedikontrolli tegemiseks esimene aasta ning praeguseks on komisjon nõuete osas rohkelt täpsustamisi ja muutmisi teinud. See omakorda teeb keerukaks kvaliteedikontrolli eduka läbimise. 2011. a kvaliteedikontrolli aruanne valmib 2012. a veebruariks.

Põllumassiivide registris on iga-aastased parandused paratamatud ja vajalikud.

PRIA põllumassiivide registrisse on kantud ligi 119 000 kasutuses olevat põllumassiivi. Register loodi seoses 2003/2004.a toimunud põllumajandusmaade deklareerimisega. Põllumassiivide piirid said registrisse paika tol ajal aluseks olnud ortofotode baasil.

Tookord fikseeritud seis on siiani aluseks pindalatoetuste jaoks toetusõiguslikule maale ning 2003.a piiridest välja jäävaid maid ei saa veel vähemalt 2013. aastani registrisse kanda.

2008. a alustati üleminekut taotlejapõhistele massiividele. See teeb toetuste taotlemise ja menetlemise lihtsamaks – enam ei pea ühe massiivi mitu taotlejat ühisele suurele massiivikaardile piire märkima ja „oma“ pindala arvutama, vaid igaüks taotleb toetusi enda kasutuses oleva massiivi kaardi alusel. 2012. a taotluste esitamise ajaks jõuame registris selleni, et kõik põllumassiivid on taotlejapõhised. Samas jääb loomulikult võimalus, et tekib taas massiive, millele erinevatel põhjustel taotlevad toetust mitu taotlejat.

Registri ajakohasena hoidmiseks kasutatakse Eestis lennukilt tehtud ortofotosid, mida teeb Maa-amet arvestusega, et iga Eesti piirkonna kohta vähemalt kord viie aasta jooksul uus kaart valmiks; samuti tehakse registris täpsustusi kohapealse kontrolli tulemuste ja maakasutajate endi ettepanekute põhjal.

Euroopa Komisjoni määruse 1122/2009 artikli 12 lõige 4 kohustab taotlejat PRIAle ise teatama, kui tema maakasutus või põllupiirid on muutunud ning register enam tegelikke andmeid ei kajasta. Pole harvad need juhused, kus kohapealne kontroll tuvastab põllul mittetoetusõiguslikke objekte: näiteks on sinna tekkinud kraavid, tiigid, püsivalt liigniiske põllu osa, ehitatud mõni hoone või peale kasvanud võsa. Nende alune maa arvestatakse toetusõigusliku pindala hulgast välja.

Probleemide vältimiseks on taotlejal otstarbekas sellistest kohtadest oma põllumajandusmaal ise PRIAt teavitada. Samuti saab taotleda erinevate massiivide liitmist üheks massiiviks näiteks juhul, kui taotleja on saanud enda kasutusse oma põllumassiiviga piirneva massiivi. Õige aeg massiividega seotud muudatustest ja uute maade kasutuselevõtust teavitamiseks on just talvisel ajal, sest pindalatoetuste taotlusperioodil on PRIA koormus väga suur ja muudatuste tegemine registris võtab aega.

Koos uute maade kasutuselevõtuga tuleb taotlejatel PRIAle (registrile või maakondlikule teenindusbüroole) teada anda ka maale kehtivast kasutusõiguse tüübist – kas selle aluseks on omand või rendisuhe. Oluline on, et taotlejad sõlmiksid õigeaegselt lepingud maade kasutamiseks ning lepingus fikseeritaks ka õigus pindalatoetusi taotleda. See aitab vältida hilisemaid juhtumeid, kus maaomanik otsustab kas ise toetust taotleda või selgub, et maa kasutaja pole toetuste saamist omanikuga kooskõlastanud ja toetust küsivad mõlemad.

Eestis on põllumassiivide register iga aastaga täpsustunud ja täpsustub ka edaspidi. Järjest kvaliteetsemate ortofotode ja taotlejapõhiste massiivide kasutuselevõtt annab paremaid tulemusi ja rahulolematust on taotlejate seas vähem.

 

Uued ortofotod

Tänavu pildistati uute ortofotode tarbeks Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Pärnu, Tartu ja Viljandi maakonna lõunapoolne osa. Kuivõrd ortofotode töötlemine võtab suhteliselt palju aega, siis laekuvad need Maa-ametist osakaupa. Viimastena saabuvad 2012. a algul Põlva ja Võru maakonna ortofotod. Kõigis neis maakondades on oodata tavapärasest rohkem muudatusi massiivide piirides.

Piiride muutmisest anname massiivi kasutajale kindlasti kirjalikult teada. Kui maa kasutaja leiab uutes piirides vigu, siis peaks ta kindlasti aegsasti sellest PRIA-le teatama. See võimaldab vajadusel teha korrektuure ja põllumees saab taotlema tulla juba korrektse kaardiga. Põllumassiivide kaarte saab näha ja välja trükkida PRIA avaliku veebikaardi vahendusel, see on kättesaadav PRIA kodulehelt aadressil https://kls.eesti.ee/pria_avalik_kaart/.

 

Lähiaastatel on põllumassiivide registris oodata veelgi muutusi.

Teatavasti muutub 2014. aastast tänu uuele EL-i põllumajanduspoliitikale ka toetuste, eriti just pindalapõhiste toetuste menetlemine. Praegu on toetusõigusliku maa hulk piiratud 2003. a fikseeritud piiridega. Uuel perioodil väga suure tõenäosusega see piirang kaob. See tähendab suure hulga massiivide muutmist ja viimist vastavusse looduslike piiridega. Sellel teemal anname kindlasti lähemat infot, kui uue põllumajanduspoliitika osas rohkem selgust majas on.

Uudised

20.‒21. novembrini Poolas Lodzis toimuval Euroopa biomajanduse kongressil, kus arutletakse biomajanduse arenguvõimaluste üle, esineb Eesti biomajanduse arengute ülevaatega Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus