Lisatud: 21. detsember 2010

Viimati muudetud: 07. jaanuar 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

21Det2010 Pindalatoetuste maksmine jätkub uuel aastal

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhtivspetsialist Gerli Toom ja kontrollibüroo peaspetsialist Ragni Raiste räägivad, mida näitasid suvised kohapealsed kontrollid ja dokumentide administratiivne kontroll. PRIA inspektorid kontrollisid tänavu kohapeal ligi tuhandet taotlejat, lisaks hõlmas administratiivne kontroll kõiki taotlusi.

Mille vastu eksiti

"Paljudele põllumeestele tuleb üllatusena, et hulk puudusi saab PRIAle teatavaks nende endi esitatud taotluselt," märgib Gerli Toom. "Näiteks keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse saamisel sätestab viljavahelduse nõue, et samal maal ei kasvaks üle 3 aasta järjest sama teravili või üle 2 aasta sama põllukultuur. Tänavu kontrolliti seda juba teist aastat ning kellel tuvastati need rikkumised teistkordselt, võib olla sanktsiooniks toetuse vähendamine kuni 50%."

Ragni Raiste sõnul kohtavad kohapealsed kontrollid ikka veel kliente, kes ei tea kohustusest pidada põlluraamatut.  Põlluraamat peab olema kõigil pindalapõhiste toetuste taotlejatel ja sinna tuleb jooksvalt sisse kanda kõik põllul tehtud tööd.

Kohapeal on rikkumisi tuvastatud ka sertifitseeritud seemnepakendi etikettide esitamise nõude täitmisel.  Etikettide abil  tõendab taotleja  sert-seemnega külvatud pinna osakaalu külvipinnast. Etiketid peavad olema ettevõttes alles hoitud kontrollile esitamiseks.

Järgmisel aastal hakkab PRIA kontrollima 2009. aastal KSM kohustuse võtnud taotlejatel mulla- ja sõnnikuproovide analüüse. KSM taotleja,  kes ei ole kohustuse võtmise aastale eelnenud nelja aasta jooksul korraldanud mullaproovide võtmist, peab mullaproovi võtma ja saatma analüüsimiseks Põllumajandusuuringute Keskusse (PMK) hiljemalt 1.detsembriks 2010. Sõnnikproovi võtmist nõutakse KSM taotlejatelt, kellel on loomakasvatushoone, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi ja mille juurde kuulub sõnnikuhoidla. "Üle 10 l-ü arvestamisel on oluline just loomakohtade arv laudas, mitte loomade tegelik arv," rõhutas Toom. "Näiteks kui laudas on kuue ühiku jagu loomi, aga laut on 11-kohaline, siis tuleb ikka sõnnikuproov teha." Sõnnikuproov peab olema saadetud PMK-sse hiljemalt 31.detsembriks 2010.

Rohuribad suurt segadust ei toonud

Tänavu rakendus KSM taotlejatele esmakordselt nõue rajada avalikus kasutuses olevate teede äärde üle 20 ha suuruste põldude teepoolsesse serva rohuriba. "Kartsime, et see toob palju segadust, aga hirm oli asjata," nendib Toom. "Rohuriba rajamise kohta tegid  taotlusele märke ka  sellised taotlejad, kelle põld oli lihtsalt üle 20 ha suur, aga see ei asunud avaliku tee ääres või ei taotletud KSM toetust. Administratiivses kontrollis vaatasime üle 600 taotleja põlluandmed. Taotlejatele, kelle rohuriba ei asunud avaliku tee ääres, teatasime sellest ja palusime märke maha võtta. Paljud polnud seejuures ka aru saanud, et nõuetekohasele rohuriba-alale on võimalik saada toetust."

Dokumentide kontroll näitas ka seda, et tootjatel on arusaamatusi mahetoetuse taotlemisega ravim- ja maitsetaimedele. "Mahetoetuse määr teatavasti sõltub kasvatatavast kultuurist, sobivate kultuuride loetelu on vastava määruse lisas kirjas. Aga PRIAst sooviti näiteks ravim- ja maitsetaimede mahedalt kasvatamise toetust ka tomati, paprika ning isegi pihlaka eest - seda maksta ei ole võimalik," tõdes Gerli Toom. "Me peame alatasa seletama ka seda, et ravim- ja maitsetaimed, millele mahetoetust soovitakse, peavad olema külvatud ja kultuurina hooldatud, mitte looduslikult kasvama," lisas Raiste.

Suve lõpul saatis PRIA umbes 400 järelepärimiskirja tootjatele, kel taotluste andmeil polnud KSM puhul täidetud talvise taimkatte, liblikõieliste taimede ja kuni 4-aastaste rohumaade osakaalu nõue. "Enamik taotlejatest korrigeeris andmeid, mõnel nendest tuleb ka osaline toetuse vähendamine," tõdes Toom.

Nagu ikka, leidis PRIA siin-seal võssakasvanud põllumaid, millele toetust maksta ei saa.

Maaelu Arengukava 2007-2010 keskkonnatoetuste summad hakkavad klientideni jõudma veebruari esimesel nädalal ning mõistagi laekub raha eurodes.  

 

 

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike