Lisatud: 20. aprill 2017

Viimati muudetud: 20. aprill 2017

A A A
Prindi rss

Uudised

20Apr2017 Pindala- ja keskkonnatoetusi saab taotleda alates 2. maist

Pindala otsetoetuste, üleminekutoetuste ja maaelu arengukava (MAK) keskkonnatoetuste taotlusi saab PRIAle esitada 2.- 22. maini. Pärast seda võib taotlusi hilinenult esitada, taotlustele põlde lisada ja andmeid muuta 16. juunini.

Hilinenutel vähendatakse toetussummat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Kokku on toetuste tänavune  eelarve üle 172,5 miljoni euro, sellest 123,7 miljonit on eraldatud otsetoetusteks.

Peamise infoallikana toetuste taotlemise ja nõuete kohta soovitab PRIA  veebilehte www.pria.ee (vt alajaotuseid Taimekasvatus, Loomakasvatus ja Nõuetele vastavus), kuhu ilmub lõplik teave sedamööda, kuidas jõustuvad muudatustega määrused. Paberil taotlusmaterjale klientidele koju ei saadeta, aga oma loomade-põldude ja kohustuste ja varasemate taotluste andmeid näevad kliendid elektroonilisest kliendiportaalist e-PRIA.

Milliseid toetusi saab 2017.a taotleda

Otsetoetused: ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH); noore põllumajandustootja toetus (NPT); puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV); jätkata saab väikepõllumajandustootja (VPT) kavas osalemisega.

Üleminekutoetuste - põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse ja heinaseemne üleminekutoetuse taotlemine toimub 2010.a määratud toetusõiguste alusel, mis on seotud varasematel referentsaastatel kindlakstehtud andmetega. Toetusõigusi saab ka üle anda ja pärandada, aga toetuse taotleja peab tegelema põllumajandustootmisega. 

MAK 2007-2013 toetustega - mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAH); kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (Sangaste); ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL); poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK)  - saab jätkata olemasolevat 5-aastast kohustust või asendada uue MAKi meetme kohustusega.

MAK 2014-2020 toetuste kohustusi saab jätkata või alustada.

1. Keskkonna- ja kliimameetme ehk põllumajandusliku keskkonnatoetuse hulgas on keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM); keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK); keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA); piirkondlik mullakaitse toetus (MULD); kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus  (SORT); OTL; PLK.

2.Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).

3.Loomade heaolu toetus (LHT).

4.Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).

 

Muudatused võrreldes 2016. aastaga

2017. a ei pea põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohtu kokku koguma.

Püsirohumaid ei tohi 2017.a üles harida ega nende kasutusotstarvet muuta! Kes peavad täitma rohestamise nõudeid ning kellele on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, peavad püsirohumaad PRIA määratud hektarite ulatuses 15. juuniks tagasi rajama, märkides need taotlusel maakasutustüübiga TAR. Nõude täitmata jätmisele järgneb rohestamise toetuse vähendamine.

Maastikuelementidena säilitamisele kuuluvate toetusõiguslike kraavide pindala arvestatakse nüüd koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 m laiuselt. Metsaäärse kraavi pindala hulka arvatakse üksnes kraavist põllu poole jääv puittaimestik, kraavi põhi ning metsa poolne nõlv kuni servani.

PKV toetuse puhul on pirnipuu minimaalne istutustihedus nüüd 100 puud ha kohta. Viinapuu, kultuurmustikas, kultuurjõhvikas, ebaküdoonia ja aroonia ei ole enam PKV toetusõiguslikud, kuid lisatud on valge peakapsas, lillkapsas, spargelkapsas ehk brokoli, nuikapsas, lehtkapsas, brüsseli kapsas ja hiina kapsas.

Pirnipuude minimaalset istutustihedust on sarnaselt PKVga  muudetud ka MAH ning KSA toetuse puhul.

KSA toetatavate kultuuride loetelu täieneb nelja uue kultuuriga - harilik sarapuu, söödav kuslapuu, kurdlehine kibuvits ja harilik pihlakas. Samadele kultuuridele kehtestati mahetoetuse puhul minimaalsed istutustihedused.

Ravim- ja maitsetaimede kultuuridena ei ole enam mahetoetuse-õiguslikud harilik kurgirohi, kõrvenõges, harilik orashein, harilik sigur ja harilik võilill.

KSM mesilaste korjealade rajamise lisategevuse toetuse määr tõuseb 193 euroni hektari kohta aastas.

5-aastase kohustuseperioodiga keskkonnatoetuste kohustusi ei saa alates 2017. aastast alustada ega kohustusealust pinda suurendada sellisel maal, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas on määratud Rail Balticu raudtee trassikoridoriks. Trassi kaardikiht on Maa-ameti kaardirakenduses.

Kuidas taotlust esitada

MAH, KSM, KSK, KSA, SORT ja MULD taotlusi saab esitada ainult iseteenindusportaali  e-PRIA kaudu. e-PRIA kasutajaks ja PRIA kliendiks saab registreerida uues e-PRIAs, pindala-ja keskkonnatoetustega seotud teenused asuvad vana e-PRIA keskkonnas.

e-PRIAs taotlemist tuleks eelistada kõigil, sest seal on kliendiga seotud andmed vormidel eeltäidetud ning süsteem viitab võimalikele vigadele ja puuduvatele andmetele juba taotluse täitmise käigus. Nii on võimalik vead enne taotluse esitamist parandada.

Avasime e-PRIAs põldude joonistamise teenuse – põldude andmed on uuendatud ja asendatud kõige värskemate kindlakstehtud piiride ja pindaladega. Taotlusvooru eel on rakendamisel taotluste eeltäitmine e-PRIAs, selle avamisest teatame täiendavalt.

 Poollooduslikud kooslused ja nende hooldamise tingimused tuleb enne PLK toetuse taotlemist kooskõlastada Keskkonnaametiga; seda saab teha ja e-PRIAs alasid joonistada alates aprillikuu algusest.

Kui taotlemine e-PRIAs pole toetuste valiku tõttu kohustuslik, siis saab taotlusi esitada ka digitaalselt allkirjastatult aadressil info@pria.ee , saata postiga PRIA teenindusbüroosse või keskusse Tähe 4, Tartu 51010.

Toetustega seotud infot ja abi vormide täitmiseks ja e-PRIA kasutamiseks saab küsida infotelefonil 7377 679 või pöörduda maakondlikesse teenindusbüroodesse, kus on ka e-PRIA kliendiarvutid ja töötajad abistavad selle kasutajaid. Maaelu Edendamise SA konsulendid juhendavad vastuvõtuperioodil e-PRIAs pindalatoetuste taotlejaid tasuta, vt www.pikk.ee.

Põhjalikud selgitused toetustega seotud nõuete kohta avaldame kodulehel juhendites „Abiks taotlejale“. Soovitame nendega kindlasti põhjalikult tutvuda! Vormidel ja e-PRIAs on juhised andmete märkimiseks taotlusele. Eeltäidetud andmetest ei piisa – kliendil tuleb kirja panna ka andmed tegeliku 2017.a taotlemise kohta ja nende eest vastutab ta ise. MAK mitmeaastase kohustusega meetmete puhul tuleb kinnitada kohustuse jätkamist.

Pindalatoetuste taotlejal tuleb tagada, et maa kasutamiseks oleks tal olemas õiguslik alus, mida saab vajadusel tõendada. Kui on plaanis uusi maid kasutusse võtta ja sinna toetusi taotleda, tuleks sellest aegsasti PRIAle teada anda. Uutest maadest ja seniste põllumassiivide piiride muudatustest saab kõige mugavamalt teavitada vana e-PRIA teenuses „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek“.

Püsirohumaid üles harida ei tohi

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind otsetoetuste taotlejatel ei väheneks. Aastal 2015 arvutati 2012. ja 2015. a andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents). Kui püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse väheneb riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA taotlejatele, kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul üles haritud püsirohumaid, individuaalse kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses tagasi rajada.

2016.a ületas Eestis ülesharitud püsirohumaa esmakordselt lubatud määra – suhtarv muutus 8,73 %. Detsembris said ülesharitud püsirohumaade kasutajad individuaalsed teavitused selle kohta, millises ulatuses tuleb neil püsirohumaa 2017.a 15. juuniks tagasi rajada. Kohustuse täitmist kontrollitakse ja nõude täitmata jätmisel vähendatakse rohestamise toetust.

Uudised

Täna, 16. oktoobril tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eestvedamisel rahvusvahelist toidupäeva, mis juhib eelkõige tähelepanu sellele, et igapäevane kõhutäis pole kõigile iseenesestmõistetav. Samuti rõhutatakse, et lisaks toidupuudusele on maailmas suur probleem ka ülesöömine ja valesti toitumine.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Koolikava toetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja koolitustoetus 2017

Merekeskkonna alaste teadmiste parendamise toetus (EMKF meede 8.3) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.3.2) 2017 III taotlusvoor

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude uuendamiseks (MAK 2014-2020 meede 4.3.1) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner