Lisatud: 20. detsember 2016

Viimati muudetud: 20. detsember 2016

A A A
Prindi rss

Uudised

20Det2016 Otsetoetused jõuavad jõuluks taotlejateni

12. detsembril kinnitas PRIA esimesed maksekorraldused otsetoetuste väljamaksmiseks. Loomapidajad said märtsis, põllumehed mais-juunis taotleda kokku kaheksat liiki otsetoetusi. Peaaegu kõigile on otsused praeguseks koostatud ja toetused makstakse aasta lõpuks välja. 

Otsetoetusteks eraldas Euroopa Komisjon Eestile 114,56 miljonit eurot. Otsetoetused moodustavad suurima osa PRIA vahendusel põllumajandussektorile makstavatest toetustest ning nende saajad arvukaima sihtgrupi PRIA klientidest. Menetleda tuli 15 556 kliendi esitatud taotlused ja teha ligi 33 500 otsust. 

Millised on otsetoetused?

Otsetoetuste hulka kuuluvad ühtne pindalatoetus (ÜPT) ja kõigile ÜPT saajatele makstav nn rohestamise toetus (ROH). Mõlema taotlejaid on tänavu 15 388. Kuni 2014. aastani maksti vaid ÜPTd, nüüd jaguneb samas suurusjärgus ühikumäär ÜPT ja ROH toetuseks. ÜPT ja ROH toetus kokku on tänavu 115,84 eurot/ha, kuid toetused laekuvad klientide kontodele eraldi maksetena ja see ei pruugi toimuda samal päeval.

Noore põllumajandustootja toetuse (NPT) taotlejaid on 838. NPT tähendab kuni 40-aastastele taotlejatele lisaks ÜPT ja ROH toetusele makstavat lisatoetust kuni 39 hektari kohta. Puu- ja köögivilja kasvatamise toetuse taotlejaid on 185. Loomakasvatuse otsetoetusi soovisid 1282 loomapidajat ammlehmade ja 1264 piimalehmade eest,771 uttede-kitsede eest. Väikepõllumajandustootja toetuse (VPT) soovijaid on 1680. Neile arvestatakse toetus välja sõltuvalt sellest, milliseid teisi otsetoetusi nad taotlesid, kuid kogusumma ei saa ületada 1250 eurot. VPT saamiseks on tingimused leebemad kui suurematel tootjatel.

Rikkumisi oli varasemast vähem

Otsetoetuste menetlusbüroo juhataja Tanel Trelli hinnangul enamikul taotlejail toetuse saamise nõuete rikkumisi ei tuvastatud - nõuded on saanud selgemaks. Näiteks oli taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevuse eest toetuse vähendamisi 2015. a-ga võrreldes pea poole võrra vähem.

Peamiseks toetuse vähendamise põhjuseks oli pindalatoetuste puhul taotluse hilinenud perioodil esitamine (1010 juhul) või  toetuse taotlemine nõuetekohasest maast suuremale pinnale (842 juhul;  nt maa ei olnud vajalikul määral hooldatud, puudus kasutusõigus jms). Maakasutusõiguse puudumine oli ka põhjuseks, miks pea 170 taotlejale pindalatoetuseid ei määratud. Ligi kolmandikule NPT taotlejale ei olnud võimalik seda toetust määrata, sest nad ei vastanud NPT erinevatele nõuetele.

ÜPTga seotud ROH nõuded on võrreldes 2015. aastaga taotlejatele oluliselt selgemaks saanud, reeglite rikkumisi tuvastati kolmandiku võrra vähem ja oluliselt vähenes ka rikkumiste ulatus.

Enamikul loomakasvatuse otsetoetuse taotlejatel olid samuti toetuse saamiseks nõuded täidetud. Peamiseks toetuse vähendamise põhjuseks oli nõuetekohaste loomade tegeliku arvu erinevus võrreldes taotletuga ja osal juhtudel toetuse taotlemine lubatust suuremale loomade arvule. Iga loomaliigi osas on karja sobiv suurus kehtestatud meetme määrusega.

Taotlustele märgitud pind jäi 2015. a-ga võrreldes samasse suurusjärku, kuigi pindalatoetuste taotlejate arv vähenes pea 2000 võrra. Loomatoetuste puhul aga suurenes nii taotlejate kui ka taotlusaluste loomade arv. Näiteks ute ja kitse kasvatamise toetuse saajatel on nõuetekohaseid loomi 3000 võrra rohkem.

PRIA tänab

“Käesolev aasta ei ole olnud tootjatele kerge – kestab Venemaa embargo mõju toodangu turustamisele ja hindadele ning valusaid tagajärgi tõi Eestis leviv sigade aafrika katk. Lisaks ei saanud põllumehed halbadele ilmaoludele tõttu teha kõiki planeeritud töid ning saagikus jäi kesiseks,” tõdes PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive. “Kogesime tänavu PRIAs seda, et toetustega seotud nõuete täitmiseks tegid tootjad tublisid pingutusi.“

Ka PRIA töö pole lihtne – kehtestatud nõuete kontrolli ja andmetöötluse maht on väga suur. “Palju abi oli sellest, et  87% pindalatoetuse soovijatest esitasid tänavu taotluse elektrooniliselt e-PRIAs ning e-taotlustega on hõlmatud ligikaudu 98% põllumaast. e-PRIA aitab ära hoida palju vigu ja kiirendab taotluste menetlemist. Nii andsid kõik e-PRIA kasutajad tänuväärse panuse selleks, et jõuaksime toetused aasta lõpuks välja maksta,” ütles Ahti Bleive.

Toetuste ootajateni jõuab summa, millest on tehtud vajalikud tasaarveldused ja vähendused. Pärast otsuste kinnitamist avaldab PRIA toetusesaajate nimekirjad kodulehel.

Kõik taotlejad saavad andmeid oma saabuvate toetuste suuruse ja laekumise aja kohta vaadata e-PRIA teenusest „Maksed ja võlgnevused“, kuhu tekib info siis, kui makseotsus on riigikassale edastatud. e-PRIAs on kliendile näha ka temaga seotud otsuste detailsed väljavõtted. Küsimuste korral võib helistada infotelefonil 7377 679.

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner