Lisatud: 14. juuni 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

14Jun2017 Niitmise tuvastamisest satelliidipiltide abil

Juba mitu aastat on PRIA-s piilutud kosmosetehnoloogiate suunas, et neid ära kasutades lihtsustada toetuste administreerimist. Alustame põldude niitmise tuvastamist satelliidipiltide abil. Euroopa Komisjon kutsus koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga ellu programmi Copernicus, mille raames on võimalik hankida tasuta satelliidiandmeid. Programmi alla kuuluvad Sentinel seeria satelliidid. Nende andmete baasil asus PRIA looma satelliiditeenuste kasutamise infosüsteemi SATIKAS.

Arendus eeldab koostööd

Teemaga hakati PRIA ja Tartu Observatooriumi koostöös tegelema juba 2011. aastal. Esimesena hakati arendama  niitmise tuvastamise teenust. Selleks kasutatakse nii radar- kui optiliste satelliitide andmeid. Kuna Eestis on ilm maist kuni oktoobrini  umbes 70% ajast pilvine, siis andis arendustööle tõuke radarsatelliitide  suur eelis optiliste piltide ees -  sõltumatus päikesevalgusest ning võime „näha“ maal toimuvat läbi pilvede. Tartu Observatooriumi väljatöötatud algoritm võimaldab kindlaks teha, kas põldu on vegetatsiooniperioodi jooksul niidetud või mitte. 2016. aastast liitus arendustöödega IT- ja äriteenuste ettevõte CGI, kelle ülesandeks on  ehitada satelliidipilte töötlev ja niitmise algoritmi „jooksutav“ tarkvara ja liidestada see  PRIA teiste infosüsteemidega. Töid rahastatakse EL struktuurifondide toetuse abil.

Niitmise tuvastamise aluseks on satelliidipiltide aegridade pealt tehtavad analüüsid.  Analüüsiks vajalikud satelliidipildid laaditakse praegu Euroopa Kosmoseagentuuri serveritest CGI-s paiknevale serverile, kus ka andmeid töödeldakse. Tõenäoliselt hakkab  CGI serverit 2018.a asendama EstHub ehk Eesti ühtne satelliiditeenuste server, mida saavad kasutada ka teised riigiasutused. EstHubis tehakse Sentinel piltide allalaadimine ja esmane töötlus. Niitmise  jälgimise teenus ühendatakse samuti selle serveriga.

Niitmisest annab märku biomassi muutumine

Niitmise tuvastamine viiakse läbi üle Eesti - analüüsitakse kõiki pindalatoetuste taotlustel märgitud põlde, mida saab niita. SATIKAS  kasutab e-PRIA kaudu sisestatud põllupiire. Niitmise indikatsiooniks on põldudel oleva biomassi muutused ajas. Analüüsi täpsustamiseks kasutatakse meteoandmeid, mis saadakse meteoradaritelt Sürgaveres ja  Harkus ning ilmajaamadelt. Niitmise analüüsi tehakse põllu piiri sisse jäävate pikslite kaupa ja seejärel ühtlustatakse tulemus tervele põllule. Rohumaadel kasvab erinevaid taimi ja neil on erinev biomassi hulk, seepärast on ühtlustamine vajalik. SATIKAS ei ütle täpselt, milline põlluserv on niidetud ja kus on niitmata. Kui biomassi hulga väärtus terve põllu ulatuses teatud ajavahemiku jooksul oluliselt muutub, saame öelda, et konkreetne põld on sel ajavahemikul niidetud. Tulemusi väljastatakse keskmiselt üks kord nädalas. 

Kuidas näha SATIKA töö tulemusi

PRIA ei hoia SATIKAST saadud teavet ainult endale. Seda saavad kasutada nii PRIA inspektorid kui ka pindalatoetuste taotlejad. Niitmise analüüsi tulemused jõuavad e-PRIAsse ja avalikule veebikaardile https://kls.pria.ee/kaart/, kus on  eraldi kiht „Niitmise tuvastamine“. Prognoosime, et avalikkus saab niitmise tuvastamise tulemusi näha juuli keskpaigaks.

Kui hakkab lähenema rohumaade niitmise tähtaeg, on PRIAl plaanis saata taotlejatele lühikesi meeldetuletusi e-kirjaga. Eesmärgiks on distsiplineerida neid toetuse taotlemisega võetud niitmise kohustust täitma. Tulevikus tahame arendada ka võimaluse teavitamiseks SMS-sõnumitega.

Ainult SATIKA niitmise-analüüsi tulemuste järgi taotlejaid hooldamata põldude eest tänavu ei sanktsioneerita. Küll aga aitavad  need andmed lahendada vaidlusi taotleja ja inspektori vahel. SATIKA analüüsi teostamisse inimese käsi ei sekku, nii puudub seal täielikult subjektiivsuse moment. Kõigi analüüside tulemused säilitatakse.

Niitmise tuvastamise arenduse lõpetame 2017. a lõpuks. Järgmisena ootavad põllumajandusmaa harimise ja loomade karjatamise tuvastamine arendused.

Uudised

Täna, 16. oktoobril tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eestvedamisel rahvusvahelist toidupäeva, mis juhib eelkõige tähelepanu sellele, et igapäevane kõhutäis pole kõigile iseenesestmõistetav. Samuti rõhutatakse, et lisaks toidupuudusele on maailmas suur probleem ka ülesöömine ja valesti toitumine.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Koolikava toetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja koolitustoetus 2017

Merekeskkonna alaste teadmiste parendamise toetus (EMKF meede 8.3) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.3.2) 2017 III taotlusvoor

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude uuendamiseks (MAK 2014-2020 meede 4.3.1) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner