Lisatud: 12. detsember 2013

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

12Det2013 Millised on põllumajandustoetused 2014. aastal?

Tuleval aastal on põllumajanduse rahastamises oma osa nii praegusel kui uuel rahastamisperioodil - 2014. aasta on Euroopa Liidu põllumajandusele nn üleminekuaasta. Mida tähendab see põllumajandusettevõttele?

Üleminekuaasta on kokku lepitud Euroo­pa Liidu tasandil, kuna ELi ühise põl­lumajanduspoliitika (ÜPP) reformi läbi­rääkimised on osutu­nud keerulisemaks ja aeganõud­vamaks, kui 2011. aastal nendega algust tehes kavandati.

See tähendab, et praeguseks pole vastu võetud tähtsamaid õigusakte, millest sõltuvad aas­tate 2014-2020 põllumajandustoetused. See on toonud kaasa ajutise lahenduse nii otsetoetuste kui maaelu arengukava (MAK) toetustele.

Otsetoetuste rahastamine toi­mub 2014. aastal uue perioodi jaoks kokku lepitud mahus ja seniste reeglite järgi. Seega jätkub 2014. aastal Eestis ühtse pindalatoetuse maksmine, seda summas ligi 110 miljonit eurot. Samuti on otsus­tatud piima eritoetuse maksmine summas 1,253 miljonit eurot kuni lOOpealistele piima­karjadele.

Pind suureneb

Ühtse pindalatoe­tuse reeglitest kaob eelnõu jõustumisel 2003. aastaga seo­tud toetusõigusliku põllumajandus­maa piirang. See eeldab põllumas­siivide ülevaatamist ja täiendavat põllumaade deklareerimist kohe, kui jõustub selleks seadusandlik alus.

Põllumees, kes soovib võtta arvele rohkem põllumajandus­maad, peab tuleva aasta algul olema valmis lisanduva maa PRIAs deklareerima. Millal täpselt seda teha saab, selgub koos õigusak­tide valmimisega. Kes aga tule­val aastal veel põllumaad juurde registreerida ei soovi, saab seda vajadusel teha järgmistel aastatel.

2003. aasta referentsi kadu­mine tähendab aga muudki kui lisanduvate maade deklareeri­mise protsessi. Eelkõige peame arvestama, et referentsi kadumi­sega suureneb toetusalune põllu­majandusmaa. See aga tähendab omakorda toetuste ühikumäära lahjenemist. Eestile otsetoetus­teks määratud summa põhineb 2011. aasta põllumajandusmaa hektaritel, mida oli kirjas 865 061 ha. Juba praegu on põllumaid u 924 000 hektarit.

Ümberjaotamist ei tule

Üleminekuaastal on võimalik ka otsetoetusi ja maaelu arengu toe­tusi vastavalt liikmesriigi otsusele üle kanda ning rakendada ümberjaotatavat toetust ehk nn esimeste hektarite suuremat toetusmäära. Esimesed otsused 2014. aasta rakenduste kohta tuleb teha juba käesoleva aasta lõpuks. Ümber-jaotatava toetuse osas käivad aru­telud põllumeestega, kas ja kui­das seda võimalust alates 2015. aastast rakendada.

Veel keerulisem on lugu maa­elu arengukavaga. Tuleval aastal on meil ühelt poolt kasutamiseks järel maaelu arengukava 2007-2013 mõne meetme raha, mida saame järgmisel aastal kasutada. Teisalt on Euroopa Liidu tasandil üleminekuaastaks välja töötatud, mis võimaldavad piken­dada olemasolevaid kohustusi jа rahastada neid omakorda uue perioodi vahenditest. Ka võib mõne meetme puhul võtta vastu uusi kohustusi praeguse perioodi reeglite alusel ja rahastada neid uue perioodi vahenditest.

Uue MAKini aega

Uue maaelu arengukavaga aas­tateks 2014-2020 oleme jõudnud pärast kahe aasta pikkust ettevalmistusprotsessi lõpusirgele. Aren­gukava on esitatud asjaosalistele kooskõlastuseks ja tagasiside täht­ajaks seatud 16. detsember.

Kui tagasiside läbi vaadatud ja arutatud, tuleb arengukava esitada heakskiitmiseks vaba­riigi valitsusele - see juhtub ilm­selt jaanuaris. Kõige lõpuks peab arengukava heaks kiitma ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjonile on arengukava võimalik esi­tada pärast ELi tasandi õigusak­tide vastuvõtmist. Praeguste aren­gute kohaselt võiks see toimuda 2014. aasta kevadel.

Euroopa Komisjoniga läbi­rääkimistele kulub hinnanguli­selt kuni pool aastat. Seega jääb arengukava heakskiit 2014. aasta lõppu ja tuleval aastal ei pruugi uue perioodi meetmed veel raken­duda. Uue MAKi käivitumiseks tuleb välja töötada ka terve hulk siseriiklikke õigusakte.

Seega jätkub 2014. aastal küll hoogne töö uue perioodi toetus­teks vajalike õigusaktidega, aga põllumajandusettevõtteile jätkub pindalapõhiste toetuste maks­mine suures osas siiski senisel alusel.

 

Taotlusvoorud meetmete puhul, kus on kasutada perioodi 2007-2013 vahendeid

Tootjarühmade loomine ja arendamine

Eesti lairibainternetivõrgu katvuse tõstmine

Meetmed, mille puhul võetakse (vanade reeglite alusel) uusi taotlusi (rahastades neid perioodi 2014-2020 vahenditest)

Koolitus- ja teavitustegevused

Nõuandeteenuste toetamine

Pikendatakse olemasolevate pindala- ja loomatoetuste kohustusi kehtiva ühikumääraga, rahastades neid uue perioodi vahenditest

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

Mahepõllumajandus

Loomade heaolu toetus

Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

Natura 2000 toetus erametsamaale

 

Autor: Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister

Artikkel ilmus 12. detsembril 2013 Maamajanduses

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner