Lisatud: 20. aprill 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

20Apr2017 Maaeluminister kinnitas põllumajanduslike otsetoetuste muudatused

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas maaeluministri määruste muudatused. Määrusega muudetakse ühtse pindalatoetuse puhul põllumajandusmaa hooldamise nõudeid, kliimat ja keskkonda säästvate tavade toetuse puhul püsirohumaa säilitamise kohustuse nõudeid ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslike põllumajanduskultuuride nimekirja.

Eelnõuga muudetakse maaeluministri määruseid „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus" ja „Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus".

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul oli põllumajandusmaa hooldamise eest toetuse maksmise algne eesmärk aidata põllumeestel ebasoodsa turukonjunktuuriga toime tulla, et mitte suunata neid tootma pelgalt toetuse saamiseks, kuid kohati on sellest kujunenud omaette ettevõtlusvorm. „Selline olukord vajab kindlasti muutmist, et suunata otsetoetused aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes väärindaksid meie põllumajandusmaa ressurssi kohaliku toidu näol,“ ütles Tarmo Tamm. „Samas on oluline arvestada, et Eesti riigil on kohustus püsirohumaa säilitamiseks teatud tasemel kogu põllumajandusmaast. Oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses , kuid anname uue nõudega kohanemiseks kaheaastase üleminekuaja, et tootjad saaksid selle perioodi jooksul oma äriplaani ja tootmisotsused ümber vaadata,“ lisas minister.

Ühtse pindalatoetuse peamine muudatus puudutab põllumajandusmaal tehtavaid minimaalseid hooldustöid. 2017. ja 2018. aastal võib hekseldatud rohu jätta kokku kogumata kogu taotleja kasutuses oleval hooldataval põllumajandusmaal.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusel peab Eesti riik 2017. aastal rakendama püsirohumaade tagasirajamise kohustust, millest tulenevalt lisatakse kaks uut sätet:

  • Alates 2017. aastast ei ole lubatud olemasolevaid püsirohumaid enam üles harida. Endiselt on lubatud püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ega muuda ka seeläbi maakasutusotstarvet;
  • Reguleeritakse olukorda, kus püsirohumaa suhtarv väheneb üle lubatud so üle 5% piirmäära, kui ka olukorda, kus püsirohumaa suhtarv langeb alla 5% -sellisel juhul teavitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) taotlejaid olukorrast ning vastav teade avaldatakse Ametlikes Teadannetes ja PRIA veebilehel. 

Ühtlasi kaob 2017. aastal kohustus esitada paberkandajal püsirohumaa üleandmise- ja võtmise taotlusi, sest need andmed on PRIA registrist kättesaadavad.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse määruse peamine muudatus on seotud toetusõiguslike põllumajanduskultuuride nimekirjaga, kuhu alates 2017. aastast lisatakse juurde kapsas ning eemaldatakse viinapuu, kultuurmustikas, kultuurjõhvikas, aroonia ja ebaküdoonia. Lisaks muudetakse pirnipuu istutustihedust 270 puult 100 puule hektari kohta.

Otsetoetuste taotlemine toimub PRIA kaudu 2. maist 22. maini. Otsetoetuste eelarve 2017. aastaks on kokku 123,7 miljonit eurot. Toetuste väljamaksmine on planeeritud käesoleva aasta lõpuks.

Maaeluministri määrus „Maaeluministri määruste muutmine” avaldatakse Riigi Teatajas.

 

Uudised

Tänavu sügisel on kätte jõudnud esimesed kaheaastased tähtajad, mil maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) meetmetest määratud investeeringutoetuste kättesaamiseks peavad toetusesaajatel olema investeeringud lõpetatud. Hiljuti jõustunud määrus võimaldab teatud tingimustel tähtaega pikendada.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Koolikava toetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja koolitustoetus 2017

Merekeskkonna alaste teadmiste parendamise toetus (EMKF meede 8.3) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.3.2) 2017 III taotlusvoor

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude uuendamiseks (MAK 2014-2020 meede 4.3.1) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike