Lisatud: 24. oktoober 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

24Okt2017 Maaeluministeeriumis toimus topeltstandardite ja toidutoorme märgistuse teemaline arutelu

Maaeluminister Tarmo Tamm ja toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai kohtusid eile Maaeluministeeriumis huvigruppidega, et anda ülevaade topeltstandarditest ning märgistuses ja neil teemadel arutleda.

„Topeltstandardite teema on aktuaalne kogu Euroopa Liidus ning selle küsimusega tegeleme aktiivselt ka meie,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „ Olukorda hinnata on keeruline, kuna tegemist on piiriülese probleemiga. Oleme teinud küll pistelist võrdlust toodete vahel, kuid arvame, et üleeuroopaline metoodika aitaks analüüsi korrektselt teha.“

Kuna tegemist on üleeuroopalise probleemiga, on teema arutluse all ka Euroopa Komisjonis ja Euroopa Liidu Nõukogus, kus püütakse ühiselt lahendusteni jõuda. Eesmärk on tagada tarbijate ootuste täitmine ning nende õiguste kaitse. Üks olulisi töövahendeid on uued suunised ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamiseks, mis tuvastaksid tarbijaid eksitavaid tavasid. See peaks aitama ka riiklikke tarbijakaitseameteid kehtiva Euroopa Liidu tarbijakaitseseaduse paremal rakendamisel, et tuvastada ja tegeleda põhjendamatute erinevuste probleemiga.

„Näiteks annab ühtne metoodika vastuse küsimusele, millal on tegemist tarbija õiguse rikkumisega ning millal tarbijate eelistustega,“ lisas asekantsler Kevvai. „Kindlasti peab säilima toidu mitmekesisus, kuid probleeme tekitavad väliselt sama toote koostise või kvaliteedi erinevused erinevates riikides. Samal ajal ei ole eksitud märgistamise nõuete vastu.“

Lisaks toimus arutelu, kuidas peaks Eesti käituma olukorras, kus mitmed liikmesriigid on hakanud kasutama piima ja lihatoodetel tooraine päritolumärgistust. Juba praegu on see kaasa toonud muutusi riikidevahelises kaubavahetuses. Osalejad leidsid, et enne teemaga edasi minemist  on vaja täpsemat analüüsi, sest päritolumärgistus võib mõjutada meie kaubavahetust teiste liikmesriikidega.

Eesti huvi on tagada meie kaupade konkurentsivõime teiste ELi liikmesriikide turgudel. Lisaks tooks pakendi märgistuse muudatus tööstustele kaasa lisakulutusi. Sektor rõhutas, et päritolu esitamisel peaksid töötlejad ise hakkama rohkem ära kasutama juba loodud võimalusi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) poolt välja töötatud märgiste näol (nt pääsukese märk).

Kohtumisel anti huvigruppidele ülevaade nii topeltstandardite kui ka märgistuse hetkeseisust ning plaanitavatest sammudest. Toimus arutelu ning sõna said kõik kohaletulnud. Maaeluminister rõhutas, et väga oluline on anda tagasisidet ka edaspidi, sest ministeeriumi eesmärk on kaitsta nii eesti tarbijaid kui ka tootjaid. Muudatusi tehes peab silmas pidama nende mõju nii põllumeestele kui toidutöötlejatele. 

Taust:

  • Topeltstandardite probleem tähendab, et sama kaubamärgi all turustatav toiduaine, mida müüakse identsetes või sarnastes pakendites, võib erineda koostisosadelt sõltuvalt sellest, millises liikmesriigis seda müüakse. Ungari, Slovakkia, Tšehhi ja Poola on seisukohal, et kuigi selline  toit ei kanna endas riski tervisele, võib antud praktika tarbijaid eksitada. Sisuliste järelduste tegemiseks on vaja üleeuroopalist koordineeritud tegevust
  • Euroopa Liidu üleselt ei ole nõudeid toidu põhikoostisosa (nt liha, piim) päritolu esitamiseks kehtestatud, kuid liikmesriikide riigisisesed päritolunõuded on kehtestanud Prantsusmaa, Itaalia, Soome, Hispaania, Rumeenia, Portugal, Leedu ja Kreeka.
Uudised

Eile, 11. detsembril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus päevakorras olid mesilaspere toetus, muudatused seoses põllumajandusloomade registrile antavate andmete edastamisega, Euroopa Komisjoni teatis biomajanduse strateegia kohta, investeeringumeetmete elluviimise tähtaegade pikendamine ja ülevaade põllumajandussektori 2017. aasta tulemustest.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Tootjarühma loomise ja arendamise toetuse maksenõuete esitamise voor (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Koolikava toetus

Põllumajandustootja asendamise toetus 2019

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018

Kalasadamate investeeringutoetus (EMKF meede 1.23) 2018

Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus (EMKF meede 2.3) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2018

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF 1.15) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete sertifitseerimise ning turu-uuringute tegemise toetus (EMKF meede 4.3.2) 2018

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.1) 2018 kuues voor

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike