Lisatud: 11. detsember 2008

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

11Det2008 Lambaliha realiseerimiseks on toetusmeetmed olemas

(Maalehe artiklit vt siit)

 

Tegelikult leidub lambakasvatamiseks toetuse-meetmeid kasvatamisest kuni turustamiseni. Meie arvates ei peagi hakkama toetusrahasid ringi tõstma, sest üsna kattev toetusahel on olemas. Samas peab rõhutama, et ilma ettevõtjate koostöö ja kokkulepeteta on olukorra muutmine raske. Tööstusliku tapamaja tegemine nõuab samuti ettevõtlikkust ning toiduohutuse nõuetega kurssi viimist.

 

Ilmselt on paljudele lambakasvatajatele teada, et loomade kasvatamise eest makstakse toetust. Tegemist on loomakasvatuse täiendava otsetoetusega. Lihtsustatult: toetust saab taotleda eelneval aastal karjas kindlaks määratud lammaste arvu alusel.

Loomulikult eeldab loomade kasvatamise eest tulu saamine võimalikult heade müügikanalite olemasolu. Nende leidmiseks saab kasutada turuarendustoetust. Tõsi, taotlejaks ei saa olla lambakasvataja ise, vaid neid ühendav mittetulundusühing, kelle liikmeteks omakorda on lambakasvatajad või teised põllumajandustootjad. Nii saab oma toodangule ja teenustele ühiselt reklaami teha, turutingimusi uurida, messidel käia jne.

Kellele kogu see meetmetes orienteerumine, projektide koostamine ja taotlemistega seotud paberimäärimine liiga keerukas tundub, saab abi nõustamiskeskustest konsulentidelt – ja nende osutatud teenuse eest makstud tasu hüvitamiseks maksab PRIA nõuandetoetust.

 

Toetus omakasvatatud loomade realiseerimiseks

Esmapilgul tundub, et tapamajade jaoks toetusi ei jagata, kuid nii see ei ole. Peamine meede, mille kaudu põllumajandustoodangut töötlevad tööstusettevõtted investeerivad, on MAK meede 1.6. Selle toel saab ehitada-sisustada vorstitsehhid, tootmis- ja pakkeliinid, külmhooned ja –seadmed, lõikurid, küpsetus- ja suitsuahjud – kõike, mida töötlemisprotsess vajab.

Selles osas, mis puudutab suure tööstuse vastutulekut lambakasvatajatele, ei saa PRIA olukorda mõjutada. Kas tööstusettevõte võtab lambaid töötlemisse või osutab tapamaja-teenust, jääb turu otsustada. Küll aga on võimalik mikrotootjatel teha investeeringuid tapamajade ja väiketööstuse loomiseks. Seega lambakasvatajal kui põllumajandustootjal on võimalik taotleda mikropõllumajandustootmise investeeringutoetust (MAK meede 1.4.1) ja selle raames nii tapamaja kui ka väike lihatööstus luua selleks, et enda kasvatatud loomi realiseerida. Arvestama peab küll kõikide toidukäitlemise nõuetega.

Selle meetme raames on võimalik teostada ka koostööprojekte, seega koos on lihtsam suuremaid ettevõtmisi teoks teha. Loomulikult saab selle meetme raames toetust ka kõikidele põllumajandusmasinatele, mis võivad olla vajalikud sööda tootmiseks. Ühistaotluste puhul on maksimaalne toetuse summa 3 129 320 krooni ühe osapoole kohta. Meetme praegune taotlusvoor kestab kuni 15.12.08. a ja avaneb taas tuleval aastal.

 

Tapamaja ja lihatööstus teenusepakkujana

Samalaadset toetust saab samuti MAK meetmest 3.1 (maapiirkonnas majanduse mitmekesistamise investeeringutoetus).Aga tähtis on teada, et tapamaja ja lihatööstust saab selle toetuse abil  rajada mittepõllumajandusettevõtja ja seda just teenuste osutamiseks. Hetkel kestab 18.detsembrini meetme suurprojektide taotlusvoor. Lisaks tööstuse hoonetele ja seadmetele saab toetuse abil arendada ka  toodangut tutvustavaid trükiseid, kodulehe luua, turu-uuringuid teha, messidel osaleda.

Oluline on teada, et meede 3.1 annab võimaluse luua ka maapiirkonnas toitlustusettevõtte -  seega lambarestoran on abikõlblik. Samuti on võimalik kas või lamba-toodangu kaupluse või müügipunkti rajamiseks ja seadmetega sisustamiseks toetust saada. Lisaks saab selle meetme kaudu toetust lambanaha, ja villa töötlemiseks (lõnga- ja vildivabrik, nahaparkimine, käsitöökoja sisustamine neist toodangu valmistamiseks ja lõpuks neile toodetele müügipunkti rajamiseni).

 

Toetuste skeem soosib jätkusuutlikkust

Maaelu arengukava 2007-2013, mis on kõigi põllumajandustoetuste rakendamisele aluseks, seati kokku eesmärgiga toetada maaelu ja põllumajandustootmist süsteemselt, et see saaks jätkusuutlikuks. Mitte nii, et toetame lühikesel ajajärgul üht tegevust, edaspidi midagi muud ja vaadaku järje peale saajad siis ise, kuidas hakkama saavad. Utetoetuski ei ole mingi üksiktoetus, vaid on hulk meetmeid, mida lambakasvatajad saavad üksi, palju tõhusamalt aga üheskoos ära kasutada oma tootmisharu edendamiseks.

 

MATI MÕTTE, PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner