Lisatud: 17. aprill 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

17Apr2017 Konsulendid hakkavad koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga linnupidajaid nõustama

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) konsulendid hakkavad koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga linnupidajaid nõustama, kuidas konkreetselt ühes või teises majapidamises uusi bioohutuse alaseid nõudeid täita.

Täna, 17. aprillil toimus Türil infopäev Maaelu Edendamise Sihtasutuse  konsulentidele, kus Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup andis ülevaate linnugripi levikust Euroopas ning võimalustest ja viisidest, kuidas väikeste lindlate omanikud peavad ning saavad täita bioohutusnõudeid. Alates 1. aprillist tuleb kodulinde pidada sisetingimustes ning juhul, kui see lindude heaolu silmas pidades pole võimalik, võib neid lubada õue ainult võrguga kaetud alal. Kui linnud söövad ja joovad õues, peab neil pea kohal olema veekindel katus. Bioohutuse alaste nõuete täitmise eest vastutab lindla omanik.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse konsulendid annavad käesoleval kevad-suvel linnupidajatele nõu, kuidas kehtestatud reegleid võimalikult efektiivselt rakendada. „Konsulendid on valmis kõiki linnupidajaid nõustama selles osas, kuidas linngripi ohu tingimustes bioohutusmeetmeid tõhustada ja see ei lähe linnupidajatele midagi maksma,“ selgitas Leho Verk MES nõuandeteenistusest.

Linnugripp on väga nakkav ja ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Täna peetakse Eestis kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme on neist 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75, seega peetakse enamikku kodulindudest väikestes majapidamistes.

 

TAUST

  • Lindude gripp on levinud suures osas Euroopast, sealhulgas ka meie naabrite juures Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandus lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast.
  • Lindude gripp on väga nakkav ning ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mida iseloomustab harja, lokutite ja näopiirkonna turse, isutus, uimasus ja munatoodangu langus kuni selle täieliku kadumiseni. Lindude suremus võib küündida kuni 100%-ni.
  • Inimestele lindude gripp ohtlik ei ole, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju linnupidajatele. Iga linnupidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse alaseid nõudeid, et oma linde gripi eest kaitsta.
  • Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde.
  • Lindude grippi puudutav teave on koondatud veebilehele www.linnugripp.ee
Uudised

Täna, 16. oktoobril tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eestvedamisel rahvusvahelist toidupäeva, mis juhib eelkõige tähelepanu sellele, et igapäevane kõhutäis pole kõigile iseenesestmõistetav. Samuti rõhutatakse, et lisaks toidupuudusele on maailmas suur probleem ka ülesöömine ja valesti toitumine.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Koolikava toetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja koolitustoetus 2017

Merekeskkonna alaste teadmiste parendamise toetus (EMKF meede 8.3) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.3.2) 2017 III taotlusvoor

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude uuendamiseks (MAK 2014-2020 meede 4.3.1) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike