Lisatud: 12. september 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

12Sep2017 Kokkuostuhinnad põllumajandussektoris on kasvanud ja loomade arvu vähenemine peatunud

Piimalehmade ja sigade arvu vähenemine on peatunud ning piima-, sea- ja veiseliha kokkuostuhind on kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil, selgub Maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2017. esimese poolaasta ülevaatest.

„Olukord piimaturul on hakanud paranema ja piima, sea- ning veiseliha kokkuostuhinnad tõusma,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Samuti on piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal kõrgeim kui kunagi varem.

„Uue valitsuskoalitsiooni otsusega hakati sellest aastast põllumeestele taas üleminekutoetusi maksma ja see on tootjatele andnud kindlustunnet tootmisega jätkamiseks,“ lisas Tamm. „Piima kokkuostuhinna kasv annab lootust, et madalseis on läbi.“ Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 318 eurot tonni kohta, mis on 44% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil. Veiseliha kokkuostuhind oli 6% ning sealiha kokkuostuhind 15% kõrgem. Lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 5% madalam.

Piima toodeti esimesel poolaastal 395 000 tonni, mis on vaid 1% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kuue kuuga toodeti lehma kohta 4575 kg piima.

Kui piimalehmade arv oli viimastel aastatel langustrendis, siis selle aasta esimesel poolaastal on see tasakaalustunud. Samuti on peatunud sigade arvu vähenemine ning selle aasta teise kvartali lõpus oli sigu 2,4% enam kui aasta tagasi.

Selle aasta 30. juuni seisuga oli Statistikaameti andmetel Eestis 257 200 veist (sh 86 400 piimalehma), 287 300 siga, 104 900 lammast ja kitse ning 2 094 800 lindu.

Statistikaameti esialgsete andmete põhjal oli 2017. aasta teravilja kasvupinna suuruseks 330 700 ha, mis on 6% väiksem kui eelmisel aastal. „Selle aasta kevade ilm sobis teraviljadele ning põllul kasvas väga hea saak,“ lisas Tamm.

2017. aastal makstakse viit pindalapõhist ja ühte loomapõhist otsetoetust. Lisaks makstakse alates sellest aastast üleminekutoetusi ‒ kahte pindalapõhist ja viit loomapõhist. Otsetoetuste eelarve selleks aastaks on kokku 123,7 miljonit eurot, mis on 9,1 miljonit eurot enam kui 2016. aastal. Üleminekutoetuste eelarve on 19,28 miljonit eurot.

Põllumajandussektori 2017. esimese poolaasta ülevaade

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner