Lisatud: 21. detsember 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

21Det2010 Kokkuostuhindade tõus kasvatas põllumehe sissetulekut

Põllumajandustootjate arvestuslik reaaltulu Eestis ühe töötaja kohta kasvas Eurostati andmetel tänavu 48,4 protsenti. Kasvu vedasid eelkõige piima ja teravilja kokkuostuhindade tõus.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ei ole põllumajandustootjate tegelik sissetulek siiski nii palju suurenenud, kuid see on märk põllumehe elujärje paranemisest.

„Eurostat on rahasse arvestanud kõik, mis põllul või laudas kasvab, kuigi suur osa sellest müügiks ei lähe ja tulu ei too," seletas Seeder. „Rahasse on arvestatud näiteks nii oma loomade söödaks kasvatatud rohi või vili kui ka lehma kaalule lisandunud 100 kilogrammi. Samuti sisaldab see mittepõllumajanduslikku tulu."

Kõige enam kasvas Euroopa Liidus arvestuslik reaaltulu ühe töötaja kohta Taanis - 54,8 protsenti. Kuues riigis - Küprosel, Soomes, Itaalias, Kreekas, Rumeenias ja Ühendkuningriikides - arvestuslik reaaltulu aga langes. ELis keskmiselt suurenes näitaja 4,3 protsenti.

„Lõppev aasta on põllumeestele olnud kahtlemata soodne, sest kuigi saagid suvise põua käes pisut kannatasid, on kokkuostuhinnad aastaga märgatavalt tõusnud," rääkis Seeder. „Ka toetused oleme saanud tänavu tavapärasest varem välja maksta - näiteks ühtne pindalatoetus maksti pea sajaprotsendiliselt välja juba detsembri keskpaigaks."

Ühtset pindalatoetust maksti tänavu kokku 1,1 miljardit krooni. Detsembris on põllumeestele välja makstud ka põllukultuuride täiendav otsetoetus (163,5 mln krooni), heinaseemne täiendav otsetoetus (0,83 mln krooni) ja piimasektori eritoetus (19 mln krooni).

„Summad võivad tunduda küll suured, kuid tegelikult on Eestis põllumajandustoetused ELi ühed väiksemad," märkis Seeder. „Õnneks on seni kõik küsitlused näidanud, et Eesti inimesed mõistavad põllumajanduse toetamise vajalikkust ja näeksid hea meelega, et need summad suureneksid."

Uudised

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta 2019. aastal mitmete taotluste esitamine elektrooniliseks, et lihtsustada taotluste esitamist.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Koolikava toetus

Põllumajandustootja asendamise toetus 2019

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018

Kalasadamate investeeringutoetus (EMKF meede 1.23) 2018

Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus (EMKF meede 2.3) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2018

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF 1.15) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete sertifitseerimise ning turu-uuringute tegemise toetus (EMKF meede 4.3.2) 2018

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.1) 2018 kuues voor

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner