Uudised

Põlva maakonnas, Vastse-Kuuste vallas asuvas Kiidjärve külas tehakse kõike laiemat heaolu
silmas pidades.

Kiidjärve Küla Seltsi juhatuse liikme Katrin Peili sõnul on külaelu Kiidjärvel alati vilgas püsinud. Juba mitu aastakümmet on ühisettevõtmisena peetud jõulupidusid, jaanipäevi ning külapäevi.
„Viimasel ajal oleme korraldanud kultuurivaldkonnas mitmeid kodukohaga seotud konverentse," sõnas Katrin. Vurinal loetleb ta peast tähtsaimad: „2006. aastal tähistasime 485 aasta möödumist Kiidjärve esmasest mainimisest. 2008. aastal tähistasime Kalmer Tennosaare 80. sünniaastapäeva ning 2009-ndal Ants Piibu 125. sünniaastapäeva."
Aktiivne külaselts on kirjastanud kaks ajalookogumikku - „Kiidjärve mõis ja vanad talukohad" ning „Kiidjärve tööstus". „Eestvedajateks on ikka olnud oma küla elanikud ja need, kellele Kiidjärve on südamelähedane," sõnab Katrin väike uhkusenoot hääles. Koht on lisaks põliselanikele hingelähedane enamasti neile, kellel on sealkandis suvekodu või mõni muu armas paigake, kus aastas mitu korda viibitakse.
Hoolimata tõigast, et küla aktiivne seltsielu on paigas juba aegade algusest, loodi Kiidjärve Küla Selts alles 8. novembril 2004. aastal. Praegu kuulub seltsi nelikümmend ja juhatusse viis liiget. Katrin Peili sõnul loodi juriidiline keha eelkõige selleks, et oleks võimalus esitada taotlusi erinevate toetuste saamiseks küla üldisel arendamisel.
Külaseltsi ühise ettevõtmisena on kirjutatud Maaelu arengukava meetmetest raha saamiseks nii mõnigi projekt, mille eesmärk on küla nägu ja tegu paremaks muuta. Kiidjärvelased pole aga teps mitte kadedad. Kõik projektid, mis võetakse nõuks valmis kirjutada, teenivad ka laiemaid huve. „Ranna ja pargi renoveerimise projektid, mille tarbeks esitati taotlus PRIA-le, on ju tegelikult terve Vastse-Kuuste valla huvides. Samuti kogu Eesti huvides," sõnas Katrin.

Küla arengukavaga tuleb tegeleda pidevalt

Sellest, et Euroopa Liidu toetustega on võimalik midagi oma küla heaks teha, saadi teada ühe kohaliku inimese käest. Projektikoolitusega tegelev ning valdkonnast teadlik külaelanik kuulub ka Kiidjärve Küla Seltsi ning on projektide koostamisel palju abiks olnud. „Alguses vajasime abi ja näpunäiteid rohkem, aastatega on tekkinud hulgaliselt kogemusi ja enamasti saame juhatusega omal jõul hakkama," on Katrin rahul.
Kõikide esitatud projektide aluseks ja  lähtepunktiks on külaseltsi põhjalik arengukava. Katrin on arvamusel, et projektide tihe seostamine olemuselt „aktiivse" ja kaasajastatud arengukavaga on kindlasti hea eeldus taotluste rahuldamiseks. „Igal aastal vaatame oma arengukava üle ning teeme selle kallal pidevalt tööd. Meie jaoks ei ole see lihtsalt dokument, mis sahtlinurgas tolmukihi all oma paremaid päevi ootab, vaid küla areng käib paljus selle järgi," ütleb Katrin.
Idee, mille tarbeks parasjagu projekti kirjutama hakatakse, otsustatakse Kiidjärve Küla Seltsi üldkoosolekul. Praeguseks on projektide toel arendatud Kiidjärve randa ning rajatud palliväljakud. Käimas on mõisapargi aktiivne renoveerimine.
„Tegelikult on igati tore, kui on võimalusi saada rahastust erinevate projektide elluviimiseks, mis teevad nii enda kui ka teiste olemise mõnusamaks," tõdeb Katrin.

Ujumiskoht sai lähikonna menukaimaks

„Rannaprojekti eesmärk oli parandada külaelanike puhkamise ja vaba aja veetmise võimalusi ning mõeldes lastega peredele, pidasime oluliseks ka turvalist puhkamiskeskkonda," tähendab Katrin.
Looduskaunis kohas asuv Kiidjärve rand vajas laiendamist ja arendamist, sest lisaks oma küla inimestele armastab seal käia ka ümbruskonna rahvas ning loomulikult turistid. Ranna arendus hõlmas võsa mahavõtmist ning liivaala laiendamist. Ehitati korralik ujumissild, millega on piiratud ka laste ujumisala.
Tänu projektist saadud Euroopa Liidu toetustele on alates 2006. aastast Kiidjärve ääres lähikonna parim ujumiskoht koos pisikese mänguväljakuga. „Suvel on see nii meie oma rahva kui ka turistide seas väga popp koht. Vahel on mul tunne, et siin on sama menukad rannaliivad kui Pärnus," muigab Katrin.
2009. aasta suvel valmisid ka korvpalli- ja võrkpalliväljakud, mis võimaldavad nii oma inimestele kui turistidele sportimisvõimalusi. „Ideaalis võiks palliplatsid asuda rannaala lähistel, kuna aga sealne maastiku profiil seda ei võimaldanud, tegime väljakud Kiidjärve mõisaparki," sõnas Katrin.
Tõsi, sel suvel neid veel väga hoogsalt ei kasutatud, sest iga uus asi vajab harjumist. Aga sellegipoolest tunneb Katrin täismõõtmetes liivakattega võrkpalliväljaku ja purustatud killustikukattega korvpalliplatsi üle siirast uhkust.

Ilmunud 2009/2010 talvel PRIA trükises "Euroopast maale - 10 edulugu eurotoetuste kasutamisest Eestis". Tasuta trükist küsige PRIA maakondlikest büroodest või keskusest!