Lisatud: 29. november 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

29Nov2010 Keskkonnatoetused on tõstnud põllumeeste keskkonnateadlikkust

Alates 2007. aastast on makstud põllumeestele ligikaudu 1,6 miljardit krooni keskkonna seisukorra parandamiseks mõeldud toetusi.

"Tuginedes Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 vahehindamise käigus läbi viidud intervjuudele ja Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsile, võib täheldada põllumajanduslike keskkonnameetmete positiivset mõju keskkonnale," selgub põllumajandusministeeriumis esitletud Ernst ja Young Baltic ASi poolt läbi viidud MAK vahehindamise aruandest.

MAK teise telje ehk keskkonna- ja paikkonnatoetused hõlmavad väga erinevaid tegevusi, näiteks keskkonnasõbralikku majandamist, loomade heaolu, ohustatud tõugu loomade pidamist ja kohalike sortide kasvatamist, keskkonnakitsenduste kompenseerimist Natura 2000 aladel ja väärtuslike maastikuelementide, nagu kiviaiad, taastamist.

Keskkonnameetmete rakendamise tulemusena on säilinud põllumajandustootmine ligikaudu 350 tuhandel hektaril ebasoodsamas piirkonnas, keskkonnasõbralik majandamine 450 tuhandel hektaril, mahepõllumajanduslik tootmine ligikaudu 100 tuhandel hektaril ja väga väärtuslike poollooduslike koosluste hooldamine enam kui 20 000 hektaril.

Reedel põllumajandusministeeriumis MAK vahehindamise aruannet tutvustanud Ernst & Young Baltic AS vanemkonsultant Mari Rell tõdes, et keskkonnasõbralik majandamine on aidanud kaasa bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele ning vee ja mullastiku olukorra parandamisele.

"Keskkonnatoetused on Eestis edukalt rakendunud," hindas keskkonnameetmete rakendamist põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai. "Kindlasti on see pannud põllumehi rohkem keskkonna säästmisele mõtlema ja nad on pidanud oma tegevusi vastavalt planeerima."

Maaelu arengukava vahekokkuvõtteks võib tõdeda, et keskkonnameetmetest on võitnud nii keskkond kui põllumajandustootjad. Kindlasti pakuvad tänu toetustele hooldatud maatikud, ökoloogiliselt puhas toit ning maapiirkonnas jätkuv majanduslik tegevus laiemat avalikku hüve igale eestlasele ning kinnitab EL tasemel Eesti kuvandit puhta loodusega riigist, kuhu tasub tulla.

MAK keskkonna- ja paikkonnatoetusteks on aastateks 2007-2013 ette nähtud 5,2 miljardit krooni.

Põllumajandusministeeriumi pressiteade

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus