Uudised

Laupäeval avati Tiskre külas 2. Pereolümpiaga Alasniidu külaseltsi eestvedamisel ehitatud spordi-ja mänguväljak.

Avamise tähtis ülesanne usaldati vallavanem Kaupo Rätsepp' ale, ja esimeseks spordivõistluseks, nagu sellistel puhkudel ikka, oli sprindidistants. Esimesena said stardiõiguse noorimad, kaheaastased ja natuke vanemad. Läbida tuli 60 meetrit. Kaotajaid selles võistluses ei olnud, šokolaadist kuldmedalid riputatati kaela kõigile.

"Eks see peagi nii vist olema," arvas ürituse korraldaja, ühtlasi ka staadioniehituse eestvedaja, abivallavanem ja Alasniidu külaseltsi esimees Erik Sandla.

"Esimene kuldmedal peab ikka tulema kodustaadionlt. Küll siis järgmised ka mujalt tulevad."

Ise ja toetustega

Mängu ja spordiväljakut hakati Tiskresse, Alasniidu külla Erik Sandla eestvedamisel ehitama kaks aastat tagasi. Maa, natuke rohkem kui kaks hektarit, saadi seitsmeks aastaks arendajalt rendile.

Erik Sandla: "Osa raha tuli vallalt, kirjutasime koos külarahvaga ka PRIAle projekte. Toetati"

Kui numbrites väljenduda, siis vald toetas väljaku ehitust 119 000, PRIA 276 000 krooniga.

Esimesel aastal said valmis jalgpalli- ja võrkpalliplats, siis korvpalliväljak ja lastele atraktsioonidega mänguväljakud, suurematele võimlemiskangid lõuatõmbamiseks. Sel aastal tehti ka ümbrus korda ja külvati muru.

Erik Sandla: "Palju tegime ja meisterdasime siin külarahvaga koos, nii öelda ühiskondlikus korras, vabast ajast ja tasuta."

Kaotajaid ei olnud

Võistlused kogusid aga tuure. Starti tulid vanemad, siis veel vanemad. Kiirused aina kasvasid. Kui kiiremad selgitatud, hakati mõõtu võtma võistkonniti. Erik Sandlale oli abiks võistluste korraldamisel lasteaiakasvataja Anna Sõõrd. Lisaks palju noori vabatahtlikke. Koos hakati selgitama, kes on võist-konniti küla kangemad võimle-misrõngas jooksjad, aga samuti võltskontsadel käijad ja viimaks lapsekandjad.

Nagu sellistel võistlustel ikka - kaotajaid ei olnud. Võitis hea tuju, tervist tõi sportimine värskes õhus, tähtis oli oma küla tunde süvenemine. Ja mis peamine - teadmine, et ühiselt, külaseltsiga koos võib suuri asju korda saata. Peab olema ainult tahtmist ja ettevõtlikust. Küll siis ka toetajaid ja abilisi leidub.

Ka ilm oli seekord Alasniidu külarahva poolel - oli mõnus pilvealuse päiksega ilm. Isegi kahtlejad - kas üks külaselts ikka suudab midagi ära teha -läksid koju heas tujus ja kindla veendumusega, et suudab küll.

Artikkel ilmus ajalehes Harju Elu, autor Ülo Russak, 03.09.2010.