Lisatud: 28. veebruar 2019

Viimati muudetud: 28. veebruar 2019

A A A
Prindi rss

Uudised

28Veebr2019 Algab loomatoetuste taotlemine

2. märtsil alustab PRIA loomakasvatuse otsetoetuse ja üleminekutoetuste taotluste vastuvõttu. Ka käesoleval aastal saab taotlusi esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA vahendusel.

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnapõhjustel tähtsat sektorit või sektorit, kus esineb teatud raskusi. Eestis on viimastel aastatel esinenud raskusi piimasektoris, siis soovitakse piimalehma kasvatamise otsetoetusega toetada piimasektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud kõige suurem ehk karjasid kuni 400 piimalehmaga.

Loomakasvatuse üleminekutoetuste eesmärgiks on tasandada põllumajandustootjate sissetuleku erinevusi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandustootjatega, pidades silmas riikidevahelise toetustasemete ühtlustamise protsessi jätkumist ka pärast 2020. aastat. Tootmisega seotud üleminekutoetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet. Tootmisest lahti seotud üleminekutoetusi makstakse selleks, et tootjad endiselt põllumajandussektoris jätkaksid, planeerides tootmist pigem turunõudlusest kui saadaolevaist tootmistoetustest lähtudes.

 Milliseid loomatoetusi ja mis tingimustel saab märtsikuus taotleda?

Loomakasvatuse üleminekutoetuse taotlusi saab esitada 2.–21. märtsini ja piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi pärast seda ka hilinenult kuni 15. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

 Piimalehma kasvatamise otsetoetust saab taotleda loomapidaja, kelle nimel on põllumajandusloomade registri andmetel 2. märtsi seisuga kuni 400 piimatõugu lehma. Kuna taotlemine on loomade arvu põhine, siis loomi saab asendada. Taotlusalune arv piimalehmi tuleb karjas pidada vähemalt 8. maini ja selle kuupäevani ei tohi ühelgi päeval karjas olla rohkem kui 400 piimalehma. Toetuse saamisel on oluline, et kõikide karjas olevate piimalehmadega toimuvatest sündmustest teavitatakse põllumajandusloomade registrit ettenähtud aja jooksul, hilinenud teavituste korral ei loeta looma toetusõiguslikuks. Kui taotlusaluste piimalehmade arv peaks vähenema seetõttu, et loom liigub karjast välja mittevääramatu jõu põhjusel nt. lihakombinaati, tuleb taotlusel taotlusaluste loomade arvu esimesel võimalusel vähendada.

Ammlehma kasvatamise üleminekutoetust saab lihatõugu või lihatõuga ristamisel saadud veiste eest, kes on 2. märtsi seisuga vähemalt 8 kuu vanused. Toetuse taotlemine on loomapõhine ja taotlusaluseid ammlehmi ei saa asendada. Ka selle toetuse puhul kehtib taotlusalustele ammlehmadele karjas pidamise periood 8. maini. Kui taotlusalune ammlehm peaks pidamisperioodil karjast välja minema mittevääramatu jõu põhjusel nt. kombinaati, tuleb see loom esimesel võimalusel taotlusel taotlusaluste loomade hulgast maha võtta.

Ute kasvatamise üleminekutoetust saab taotleda vähemalt 10 ute kohta, kes on taotleja nimel registreeritud hiljemalt 2. märtsi seisuga ning on hiljemalt 27. aprilliks ühe aasta vanused. Kuna taotlemine on loomade arvu põhine, siis loomi saab asendada. Taotluses näidatud arv toetuse nõuetele vastavaid uttesid tuleb karjas pidada vähemalt 8. maini. Kui taotlusaluste uttede arv peaks vähenema seetõttu, et loom liigub karjast välja mittevääramatu jõu põhjusel nt. lihakombinaati, tuleb taotlusel taotlusaluste loomade arvu esimesel võimalusel vähendada.

Veise, piima ja ute üleminekutoetusi saab taotleda taotlejale määratud või teiselt isikult üle võetud toetusõiguste alusel. Toetuste taotlejad peavad olema põllumajandusega tegelevad isikud, mis tähendab, et taotlejal on olemas vähemalt üks hektar põllumajandusmaad, mida ta kasutab või kasvatab ta vähemalt ühe loomühiku jagu põllumajandusloomi. Toetuste määramisel aluseks olevad toetusõigused on isikupõhised ja neid on võimalik soovi korral teisele isikule üle anda või siis üle võtta. Andmed kehtivate toetusõiguste kohta 10.01.2019 seisuga on PRIA kodulehel www.pria.ee(vt “Loomakasvatus” → “Oluline”). Selgitused toetusõiguste aluste kohta on leitavad taotlusvooru materjalide juures.

Toetuste taotlemine e-PRIAs

Toetuste taotlemisel kuvab e-PRIA iga kliendi puhul tema taotlemisel aluseks olevad andmed. Kui taotleja nimel on põllumajandusloomade registris toetuse nõuetele vastavaid loomi, siis need andmed kuvatakse taotlusvormi lisainfosse, lisaks ka olemasolevad toetusõigused. Taotluse täitmisel on suureks abiks see, et e-PRIA annab taotluse täitjale võimalikest vigadest teateid ja juhib täitmist vajavatele lahtritele tähelepanu juba enne taotluse esitamist. See aitab vältida vigu ja teeb taotluse menetlemise ladusamaks. e-PRIA teenuste kasutamise juhendid leiab PRIA veebilehelt www.pria.ee taotlusvooru materjalide hulgast, samuti on abiinfo kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Vajadusel saab abi PRIA otsetoetuste infotelefonil 737 7679. PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on kliendiarvutid ning kliente aidatakse e-PRIA kasutamisel. Bürood on avatud E – N kell 9.00 – 16.00, reedeti suletud. Soovitame büroosse tulles endale aeg broneerida PRIA kodulehel: www.pria.ee/broneering

Sisselogimine e-PRIAsse

e-PRIAsse saab siseneda PRIA kodulehe www.pria.ee kaudu ja teenuste kasutamiseks tuleb taotlejal end süsteemis tuvastada ID-kaardi või mobiil-IDga. ID-kaardil peavad olema kehtivad sertifikaadid ja vaja on PIN koode, seega on hea aegsasti kontrollida, kas ID-kaart või mobiil-ID on kehtiv ja kasutatav. Taotluse saab esitada e-PRIAs asuva lingi alt „Vana e-PRIA“.

Uue võimalusena saab e-PRIAsse sisse logida ka läbi TARA-teenuse (turvaline autentimine asutuste e-teenustesse). e-PRIA sisselogimislehel tuleb selleks klõpsata nuppu „Sisene TARA-teenusega“ ja seejärel suunatakse kasutaja uuele lehele, kus tuleb teha sisselogimise viisi valik. Kui vajalikud andmed on sisestatud, logitakse juba tuttavasse e-PRIA iseteeninduskeskkonda. TARAga on võimalik sisse logida kasutades Swedbanki, SEBi, LHV, Luminori ja COOP panga pangalinke. Lisaks ID-kaardile ja Mobiil-IDle pakuvad pangad lisavõimalusena e-PRIAsse sisse logida kasutades pangalinki ja seal olenevalt pangast omakorda kasutada Smart-ID või PIN-kalkulaatoriga tuvastamist. Alates 1. veebruarist 2019 pankade paroolikaarte enam kasutada ei saa.

Edukat ja ladusat taotlemist!

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.1) VIIES TAOTLUSVOOR 2019

Koolikava toetus

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018-2019

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused ja MAK loomatoetused 2019 ÜLDINFO

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2019

Noore põllumajandustootja toetus 2019

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2019

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2019

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2019

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2019

Väikepõllumajandustootja toetus 2019

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) NELJAS TAOTLUSVOOR 2019

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner