Lisatud: 16. september 2016

Viimati muudetud: 25. märts 2010

A A A
Prindi rss

Maaelu meedias

16Sep2016 Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 19. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist  puhvertsoonis riigi kagu-  ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

„Veterinaar- ja Toiduameti poolt seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on oma eesmärki edukalt täitnud ja tänu sellele on Eesti juba viimased kolm ja pool aastat ametlikult marutaudivaba. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on ka Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti  metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht   Enel Niin. „Et takistada haiguse taaslevimist Eestisse viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Samas on endiselt kohustuslik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.“

Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna-ja Kagu-Eestist ning  seejärel teostatakse vaktsineerimist piirialadel Ida-Virumaal. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. septembrini. Kuna Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel alates eelmisest kevadest vaktsiini enam ei külvata.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil.  Külvamist ei teostata  linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus. 

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale: 

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta.

  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.

  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati haigestunud isendi surmaga. Marutaudi kahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla rohkem kui kaks aastat sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee

Lisainformatsioon:

Enel Niin

projektijuht

telefon 509 9836

e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Uudised

20.‒21. novembrini Poolas Lodzis toimuval Euroopa biomajanduse kongressil, kus arutletakse biomajanduse arenguvõimaluste üle, esineb Eesti biomajanduse arengute ülevaatega Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike