Lisatud: 21. september 2017

Viimati muudetud: 21. september 2017

A A A
Prindi rss

PRIA Uudised

21Sep2017 Toetuste taotlemisest põllutöömasinate jaoks

Kuidas põllutöömasinate jaoks toetusi makstakse, sel teemal ilmus 14. sept 2017 Maa Elus  intervjuu PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Lauri Kolbergiga.

Põllul sõitev uhiuus traktor või kombain ei ole enam mingi eriline vaatamisväärsus, pigem paneb kulmu kergitama see, kui mõni põldur veel endisaegse tehnikaga läbi püüab ajada. Uusi masinaid on soetatud muljetavaldav hulk – ainuüksi PRIA toetustega on neid viimase 10 aasta jooksul soetatud ligemale 10 000.

Kui palju on kahe viimase rahastusperioodi jooksul põllumasinate ostuks raha küsitud ja saadud?

Põllutöömasinate- ja seadmete soetamise toetustest rääkides kõneleme eelkõige meetmetest 1.4 ehk mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus ja praegusel rahastusperioodil 4.1 ehk põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus. Neist kahest on kokku soovitud toetust 12 079 põllutöömasina ja -seadme jaoks, toetuseid on määratud 8127 masina jaoks ning selle aasta augusti lõpu seisuga välja makstud 6594 eest kogusummas 95 miljonit eurot.

Miks on summad nii erinevad?

See on sellepärast nii, et toetust ei maksta välja kohe määramise järel, vaid kuludokumentide põhjal siis, kui toetusesaaja on n-ö investeeringu ellu viinud ehk masina juba soetanud. Praegusel perioodil määratud toetuste puhul ei ole investeeringute elluviimise tähtajad veel saabunud. Mõnikord juhtub ka nii, et ettevõtja mõtleb ümber ja loobub ostust. Võib ka selguda, et esitatud kuludokumendid nõuetekohased või ei tehtud sellist investeeringut, nagu taotluses kavandati. Ka siis jätab PRIA toetuse välja maksmata.

Kas põllutöömasinaid on võimalik soetada veel mingite meetmete abil? 

Lisaks neile meetmetele on teatud suuruse ja staatusega põllumajandustootjatel olnud võimalus kasutada põllutöömasinate soetamiseks väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust (MAK 2014-2020 meede 6.3) ja põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust (praegu MAK meede 6.1 taotlejaile vanusega kuni 40 (k.a) aastat). Neid toetusi on ühel ettevõtjal võimalik saada ühel korral ja summad pole investeeringute tegemiseks kuigi suured: väiketootja võib saada kuni 15 000 eurot, noortalunik kuni 40 000 eurot. Vähemalt pool toetusest tuleb mõlemas meetmes kasutada investeeringute tegemiseks põhivarasse. Nende toetuste abil soetatakse küll ka põllumajandusmasinaid, aga väiksemates summades ning võrreldes kahe eespool kirjeldatud meetmega jääb masinate jaoks saadud toetuste osakaal siin oluliselt tagasihoidlikumaks.

Kui suur osa meie põldudel liikuvast tehnikast on ostetud toetuste abil?

Meil ei ole selle kohta andmeid. Kui aga võrrelda PRIAle esitatud ja rahuldatud taotluste hulka, siis võib küll eeldada, et paljud soetavad tootmises vajaliku tehnika siiski omal jõul. Ilma masinateta pole ju tootmine mõeldav. Lisaks on palju tootjaid, kes erinevatel põhjustel investeeringutoetusi ei taotlegi ja soetavad samuti tehnikat omal käel.

Mida üldse tehnikast kõige enam ostetakse?

Toetuse abil soovitud masinate hulgas on kõigis taotlusvoorudes olnud ülekaalus traktorid, mis moodustavad määratud toetuste objektidest pisut alla kuuendiku. Traktoreid sooviti kahe MAKi perioodi nn masinameetmete toetusega kokku soetada 2096 korral, toetus määrati 1473 korral. Veel ostetakse palju niidukeid (taotletud 1199, rahuldatud 835 korral), külvikuid (taotletud 1189, rahuldatud 749)  ja haagised (taotletud 997, rahuldatud 679). Kombaine sooviti 10 aasta jooksul osta 691 korral, rahuldatud on neist taotlustest 451.  

Kas masinate soetamise puhul on alati soovijaid rohkem kui teil raha on jagada?

Toetuse taotlemine põllumajandusmasinate ja –seadmete soetamiseks on läbi aastate olnud aktiivne ja toetuse soovijaid enamasti rohkem kui eelarve toetusi määrata võimaldab. Erandiks on väikesed põllumajandusettevõtted - kahes esimeses meetme 6.3 taotlusvoorus sooviti toetusi eraldatud eelarvest vähem.  Konkurents toetusele on nn masinameetmetes seda suurem, et lisaks  mobiilsetele masinatele ja seadmetele saab samadest meetmetest toetust ka tootmisrajatisteks, nende juurde tehnovõrkude ja teede-platside rajamiseks, hoonetesse paiksete seademete ja tehnoloogia soetamiseks, istandike rajamiseks jne.

Millistest üldiste nõuete silmas pidamisest saab rääkida, kui planeerida toetuse abil traktori või mõne muu põllutööriista ostmist?

Iga toetusmeetme puhul on täpsed tingimused toetuse saamiseks kehtestatud maaeluministri vastavates määrustes. Näiteks kehtivad iga meetme puhul nõuded taotleja suuruse ja eelnenud majandusaastate näitajate (sh müügitulu ja omatoodetud põllumajandustoodete osakaal sellest) kohta, noortalunikel ka vanuse ja hariduse kohta. Taotleja ei tohi olla maksuvõlglane ja kui võlgnevuste kohta on tehtud maksegraafik, peavad maksed olema tasutud. Sama kulutuse jaoks, milleks toetust taotletakse, ei tohi samal ajal taotleda ega olla varem saadud toetust muudest allikatest.

Enne taotluse täitma asumist tuleb kindlasti tutvuda maaeluministri vastava määrusega. Juba sellepärast, et toetuse saamisega kaasnevad kohustused edaspidiseks. Nendeks on näiteks tähtajad, mille jooksul tuleb taotluses kirjeldatud investeeringud ellu viia ja PRIAle selle kohta dokumendid esitada ning ka investeeringuobjekti sihipärane kasutamine.

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse (meetme 4.1) toetuse taotlemisel rakendatakse juba mitu aastat nn võrdlushindade kataloogi, mis määrab erinevate mobiilsete masinate kohta ära piirhinnad, mille ulatuses sellise masina jaoks toetust makstakse. Varem selgusid hinnad masinamüüjate koostatud hinnapakkumustest, mille toetuse taotlejad olid neilt küsinud ja siis PRIAle esitasid.

Võrdlushindade kataloog on endisi hinnapakkumusi asendav elektrooniline keskkond, kuhu nii masinamüüjad kui toetustest huvitatud ettevõtjad ise saavad sisestada andmeid müügil olevate mobiilsete masinate-seadmete kohta, mille soetamiseks on  plaanis toetust taotleda. Eesti Taimekasvatuse Instituudil on volitused nende andmete kontrollimiseks ja masinatele mõistlike piirhindade määramiseks. Kataloogis näidatud maksumus ei määra kauba müügihinda, vaid maksimaalse piirmäära, mille ulatuses PRIA konkreetse mudeli soetamiseks toetuse määrab. Reaalsed tehingud ostja ja müüja vahel toimuvad ikka vastavalt turusituatsioonile. Hinnakataloogis valideeritud hinnad kehtivad kaks aastat, seejärel saab andmeid vajadusel muuta. Hinnakataloog lihtsustab nii taotlejate kui PRIA toiminguid ning vähendab dokumentidega manipuleerimise võimalusi.

Toetust saab taotleda vaid nende masinate ja seadmete jaoks, mis on hinnakataloogi kantud ja mille andmed on taotlusvooru alguseks valideeritud. Seega on mobiilsete masinate jaoks toetuse soovijatel mõistlik enne taotlusvooru saabumist masinamüüjate juures kaupadega tutvuda ja hinnakataloogist järele vaadata, kas soovitud toote andmed on seal olemas.

Kas saab välja tuua ka komistuskivid, millele kiputakse toetust küsides takerduma? Jagage ka nõuandeid, kuidas taotlemisprotsess enda jaoks võimalikult sujuvalt läbida!

Raha taotlemine toimub elektroonilisel e-PRIA keskkonnas, mitte enam paberil. Juba taotluse täitmise käigus kontrollib süsteem automaatselt teistest riiklikest andmekogudest mitmesuguseid andmeid taotleja ja tema ettevõtte kohta (äriregistrile esitatud majandusaastate aruanded, tegevusvaldkond majandustegevuse registri alusel, ettevõtlusvorm, käibemaksukohuslaseks olek, mahetunnustuse olemasolu jne). Taotlejatel tuleb arvestada, et teistest andmekogudest saadavaid andmeid kuvab süsteem sellisena, nagu need seal kirjas on ja neid käsitsi taotlusvormil muuta ei saa, samuti ei saa PRIA teha parandusi andmekogudes, mille haldajad me ise ei ole. Muudatuste tegemiseks algandmetes tuleb ettevõtjal endal pöörduda vastava andmekogu/registri pidaja poole. Seda tuleks teha aegsasti, et taotluse täitmisel ei saaks vigased andmed takistuseks.

e-PRIAs taotluse täitmise abistamiseks on PRIA iga meetme jaoks välja töötanud juhendid, mis aitavad samm-sammult vormi täita. Nõustame kasutajaid ka telefonitsi või võib pöörduda meie maakondlikesse teenindusbüroodesse, kus on olemas kliendiarvutid ning vajadusel saab abi meie töötajatelt.

Taotluse ja äriplaani sisuliseks koostamiseks soovitame abi saamiseks pöörduda nõuandeteenistuse konsulentide poole.

Mõistlik oleks taotlus hästi läbi mõelda ka sellest vaatevinklist, et oluline info ei jääks esitamata. Meil on olnud juhtumeid, kus taotluse rahuldamata jätmise korral esitatakse alles vaide käigus sellist lisainfot, mida õigel ajal esitades oleks taotlus saanud kõrgemad hindepunktid.

Aeg-ajalt on kuulda olnud, kuidas PRIAt üritatakse üle kavaldada. Kas neid juhtumeid ka ikka esineb?

e-PRIA kasutuselevõtu järel on neid juhtumeid vähemaks jäänud. Kuna hulk kontrolle toimub nüüd automaatselt, siis ei lasegi e-PRIA taotlust lõpuni täita ja ära esitada neil, kes tingimustele ei vasta. Ühtlasi ei saa selliseid andmeid taotlusel ise käsitsi “õigeks” sättida  ehk end taotlemiskõlbulikuna esitada, kui seda tegelikult ei olda.

Suur abi on rikkumiste ärahoidmisel hinnakataloogist, mis kehtestab mobiilsetele masinatele kõigi jaoks ühesuguse piirhinna. Enam ei saa tekkida selliseid vaidlusi nagu varem: kas hinnapakkumustes esitatud hinnad ka tegelikkusele vastavad või on näidatud kõrgematena, et saada kätte suurem toetus.

PRIA koostab mitmesugustest allikatest ja kogemustest saadud info põhjal pidevalt riskianalüüse ja teeb kontrolle, et võimalikke rikkumisi ja pettusekatseid varakult ära hoida ning toetusi sellisel juhul mitte määrata ega maksta. Petukatsed toimuvad enamasti teatud tüüpskeemide järgi, mida oleme õppinud ära tundma ning mida on võimalik kas PRIAl endal või koostöös teiste asutustega “lahti harutada”. 

Mida veel tuleks tähele panna toetusrahaga masina soetamisel?

Põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saajal tuleb kasutada ka omavahendeid, sest toetus katab vaid osa objekti maksumusest. Samuti ei maksta toetust välja enne, kui investeering on juba tehtud ja  selle kohta esitatakse PRIAle maksetaotlus koos vajalike kuludokumentidega.

Et lihtsustada investeeringu eest tasumist, on võimalik esitada maksetaotlus osaliselt tasutud kuludokumentide (OTKA)  alusel eeldusel, et ka toote või teenuse müüja/tarnija sellega nõus on. See skeem seisneb selles, et PRIAle maksetaotluse esitamise ajaks tasub toetusesaaja tarnijale ära selle osa arvest, mis hõlmab tema omaosalust abikõlblikust kulust. Toetusest oodatava summa tasub ta tarnijale siis, kui PRIA-lt toetuse kätte saab. Selle summa ülekandmist tõendavad dokumendid tuleb esitada PRIA-le kindlasti seitsme päeva jooksul toetuse laekumisest arvates.

Investeeringuobjekti saab osta ka liisinguga. Sel juhul saab investeeringu elluviimist tõendavaid dokumente PRIAle esitada ühe taotluse kohta kalendriaastas kuni neljas osas ja seda viie aasta jooksul pärast taotluse rahuldamist, kokku 20 korda.

Lisaks on Maaelu Edendamise SA kaudu toimiva nn finantsinstrumendi jaoks eraldatud osa MAKi eelarvest just selleks, et toetuste kasutamine oleks ettevõtjatele jõuetekohasem: MES pakub põllumeestele laene ja ka tagastisi krediidiasutustest soodsamalt.

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner