Lisatud: 25. juuli 2017

Viimati muudetud: 16. veebruar 2009

A A A
Prindi rss

PRIA Uudised

25Jul2017 Tamm: koolis puu- ja köögivilja ning piima pakkumine aitab kujundada tervislikke toitumisharjumusi

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas koolikava rakendamise riikliku strateegia, millega hakatakse alates 2017/2018. õppeaastast andma toetust haridusasutustes puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks, et muuhulgas  kujundada laste tervislikke toitumisharjumusi.

„Koolikava eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.  „Loodame selle kaudu edendada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete üldist tarbimist.”

„Avatud talude päeval ütles üks laps, et tema ei joo lehma piima, vaid Selveri piima. Kool on hea koht selleks, et tõsta laste teadlikkust, kuidas jõuab toit meie lauale ning kujundada laste tervislikke toitumisharjumusi,” lisas Tamm.

1. augustist 2017. a hakkab kehtima koolikava toetus, mis asendab senist koolipuuvilja ja -köögivilja toetust ning koolipiimatoetust. Koolikava toetusega on võimalik mitmekesistada ja täiendada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete valikut lasteaedades ja koolides ning ellu viia kaasnevaid haridusmeetmeid, mis aitavad tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist. Abikõlblike toodete valikus on ainult Eestis kasvatatavad köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuurid.

Strateegiaga määratakse kindlaks kõigi koolikava toetuse alusel korrapärase jagamise raames pakutavate toodete loetelu, vähemalt täidetavad vajadused, nende tähtsusjärjestus, sihtrühmad, eeldatavalt saavutatavad tulemused ja mõõdetavad eesmärgid, mis tuleb saavutada võrreldes algse olukorraga, samuti vahendid ja meetmed kõnealuste eesmärkide saavutamiseks. Strateegiat rakendatakse 2017/2018.– 2022/2023. õppeaastatel.

Võrreldes koolipiimakavaga on uues koolikavas muutunud piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäära arvestamise põhimõte ning piima ja piimatoodete valik. Kui varem oli koolipiimatoetuse ühikumäär tarbitud piima koguse kohta, siis nüüd on piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäär ühtlustatud puu- ja köögivilja pakkumise toetuse ühikumääraga, mille puhul toetuse ühikumäär on arvestatud lapse kohta õppepäevas. 2017/2018. õppeaasta esimesel taotlusperioodil on haridusasutuses puu- ja köögivilja pakkumise toetuse määr 0,05 eurot lapse kohta õppepäevas ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse määr 0,108 eurot lapse kohta õppepäevas.

Piima ja piimatoodete valikul on arvesse võetud Euroopa Liidu suuniseid, et keskenduda uues koolikavas lisanditeta ja maitsestamata piima ja piimatoodetele. Samuti on arvesse võetud 2005.–2017. aastal rakendatud koolipiimakava piima ja piimatoodete tarbimise põhilisi eelistusi ning uude koolikavasse on valitud kõik varem enam tarbitud piimad ja piimatooted. Muutunud valikust on välja jäänud maitsestatud piim ja maitsestatud hapupiim, mille tarbimise osakaal kokku jäi aastate keskmisena vaid ligikaudu 1,5% ulatusse. Arvestades haridusasutuste ettepanekut, on koolikavasse uue piimatootena lisandunud hapendatud pett.

Kui siiani olid kaasnevad haridusmeetmed ette nähtud üksnes koolipuuvilja ja -köögivilja kavas, siis uue koolikava raames saab kaasnevate haridusmeetmete toetust kasutada tegevuste elluviimiseks, mis on seotud kas puu- ja köögivilja või piima ja piimatoodete pakkumisega või mõlemaga. Kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks antav toetuse määr ei tohi lapse kohta ületada 30 eurot õppeaastas.

Kaasnevate haridusmeetmete toetuse sihtgrupiks ning puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–5. klassi õpilased. Piima ja piimatoote pakkumise toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilased ja kutsekeskharidust omandavad õpilased, kes õpivad kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis.

Lisainfo PRIA  kodulehelt „Koolikava toetus”.

(Maaeluministeeriumi pressiteade)

Uudised

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta 2019. aastal mitmete taotluste esitamine elektrooniliseks, et lihtsustada taotluste esitamist.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Koolikava toetus

Põllumajandustootja asendamise toetus 2019

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018

Kalasadamate investeeringutoetus (EMKF meede 1.23) 2018

Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus (EMKF meede 2.3) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2018

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF 1.15) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete sertifitseerimise ning turu-uuringute tegemise toetus (EMKF meede 4.3.2) 2018

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.1) 2018 kuues voor

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner