Lisatud: 09. august 2017

Viimati muudetud: 09. august 2017

A A A
Prindi rss

PRIA Uudised

09Aug2017 Satelliitandmed aitavad tuvastada põldudel toimuvaid tegevusi

Juba mitu aastat on PRIA-s piilutud kosmosetehnoloogiate suunas, et neid ära kasutades lihtsustada toetuste administreerimist. Euroopa Komisjon kutsus koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga ellu programmi Copernicus, mille raames on võimalik hankida tasuta satelliidiandmeid. Programmi alla kuuluvad Sentinel seeria satelliidid. Nende andmete baasil asus PRIA looma satelliiditeenuste kasutamise infosüsteemi SATIKAS. Uue arenduse eesmärgiks on informeerida põldude taotlejaid põldude seisundist, et järgida toetuse taotlemisega võetud niitmise kohustust.

Teemaga hakati PRIA ja Tartu Observatooriumi koostöös tegelema juba 2011. aastal. Esimesena hakati arendama  niitmise tuvastamise teenust. Selleks kasutatakse nii radar- kui optiliste satelliitide andmeid. Kuna Eestis on ilm maist kuni oktoobrini  umbes 70% ajast pilvine, siis andis arendustööle tõuke radarsatelliitide  suur eelis optiliste piltide ees -  sõltumatus päikesevalgusest ning võime „näha“ maal toimuvat läbi pilvede. Tartu Observatooriumi väljatöötatud algoritm võimaldab kindlaks teha, kas põldu on vegetatsiooniperioodi jooksul niidetud või mitte. 2016. aastast liitus arendustöödega IT- ja äriteenuste ettevõte CGI, kelle ülesandeks on  ehitada satelliidipilte töötlev ja niitmise algoritmi „jooksutav“ tarkvara ja liidestada see PRIA teiste infosüsteemidega. Töid rahastatakse EL struktuurifondide toetuse abil.

Kuidas tekivad andmed põldude olukorrast?

Niitmise tuvastamise aluseks on sat-piltide aegridade pealt tehtavad analüüsid, milleks kasutatakse ajaliselt järjestikuste piltide võrdlemist.. Analüüsiks vajalikud satelliidipildid laaditakse praegu Euroopa Kosmoseagentuuri serveritest CGI-s paiknevale serverile, kus ka andmeid töödeldakse. Tõenäoliselt hakkab CGI serverit 2018.a asendama EstHub ehk Eesti ühtne satelliiditeenuste server, mida saavad kasutada ka teised riigiasutused. EstHubis tehakse Sentinel piltide allalaadimine ja esmane töötlus. Niitmise  jälgimise teenus ühendatakse selle serveriga. PRIA käivitab igal kevadel teenuse, saadab põldude andmed EstHubile ja saab sealt vastused tagasi.

Niitmise tuvastamine viiakse läbi üle Eesti - analüüsitakse kõiki pindalatoetuste taotlustel märgitud põlde, mida saab niita. Protsess  kasutab e-PRIA kaudu sisestatud põllupiire. Niitmisele viitavad biomassi muutused ajas. Analüüsi täpsustamiseks kasutatakse sademete andmeid, mis saadakse ilmaradarilt Sürgaveres ja Harkus ning ilmajaamadelt. Niitmise analüüsi tehakse põllu piiri sisse jäävate pikslite kaupa ja seejärel ühtlustatakse tulemus tervele põllule. Rohumaadel kasvab erinevaid taimi ja neil on erinev biomassi hulk, seepärast on ühtlustamine vajalik. SATIKAS ei ütle, milline põlluserv täpselt on niidetud ja kus on niitmata. Kui biomassi kogus terve põllu ulatuses teatud ajavahemiku jooksul oluliselt muutub, saame öelda, et konkreetne põld on sel ajavahemikul niidetud. Tulemusi väljastatakse üle-Eesti keskmiselt üks kord nädalas.  2017. aastal protsessi alles testitakse ja uusi tulemusi ei pruugi veel igal nädalal laekuda. Momendil veel karjatamist niitmisest ei eristata.  

Põllumees näeb veebikaardilt ka ise tulemusi

PRIA ei hoia SATIKAST saadud teavet ainult endale. Niitmise analüüsi tulemused jõuavad e-PRIAsse ja avalikule veebikaardile https://kls.pria.ee/kaart/, kus on  eraldi kiht „Niitmise tuvastamine“. Tulemuste nägemiseks:

  • Avage veebikaardi üleval vasakus nurgas asuva „Otsi“ akna kõrvalt leht „Kihid“
  • „Kihid“ lehelt vajutada reale „Niitmiste tuvastamine“
  • Lülitage sisse kihid  „Niitmata“, „Niidetud“,  „Määramata“, „Hilinenult niidetud“, „Madal biomass“.
  • Liikuge kaardil oma põldudele, kasutades selleks põllumassiivi-, aadressi- või muud otsingut. Selleks tuleb „Otsi“ aknas valida, mille järgi otsingut teha ning sisestada otsitavad andmed. Vajutades nuppu „Otsi“ liigutakse kaardil vastavasse kohta.
  • Klikkides kaardiaknas oma põllul, avaneb infoaken.

Infoakna ülemises osas on kuupäev. See näitab viimatist päeva, millal andmeid on analüüsitud.  Kui andmeid uuendatakse ja konkreetselt selle põllu kohta lisandub täiendavat infot, siis  kuupäev muutub.

Sellel veebikaardi kihil näeb kasutaja kaardiaknas põlde, mis on erinevat värvi. Iga värv tähendab teatud staatust.  Kogu kaardiaken näitab iga põllu tulemuseks varaseimat niitmist või siis muud tuvastatud olukorda. Analüüsi ei tehta mitte ainult ühe satelliidipildi alusel, vaid ühe analüüsi tegemiseks on vaja mitut pilti sama ala kohta. Andmeid peab olema kogutud teatud hulk, et üldse tulemust väljastada. Seepärast ei pruugi kõigi rohumaade kohta korraga andmeid korraga saada.

Need alad, kus veel konkreetselt selle põllu kohta andmeid ei ole, tähistatakse halliga   - andmed puuduvad.

Kui tuvastatakse, et mingi kogus biomassi on rohumaal leitud, kuid seda on liiga vähe, et eristada muutusi,  siis tähistatakse põld roosaga  - madal biomass. 

Kui niitmine on tuvastatud, siis seda  tähistatakse rohelisega  - niidetud.  Niidetud staatuse saab põld siis, kui niitmine on tehtud sellel põllul esimest korda. Kui niitmist tehti mitu korda, siis näidatakse kolme esimest korda. Hilisemaid, kui neid on, enam ei näidata.

Põldudele seatud niitmise tähtaegades lähtutakse  hooldamise tähtaegadest,  ja need tulenevad omakorda sellele põllule taotletud toetustest. Kui põld on tähtajaks niitmata, siis see  on tähistatud punasega  .

Kui niitmine siiski toimus hooldamise tähtajast , hiljem, siis on niisugused põllud oranzid  .

Taotlustel  võib olla ka põlde, mis tuleb niita, kuid nendele ei ole fikseeritud tähtaega, sest kohalduvad erisused. Nende puhul tehakse kindlaks ainult niitmise ajavahemik. .

Kui klikkida kaardiaknas põllule, siis avaneb infoaken, kust on kirjas nii tähtaeg kui niitmise ajavahemik. 

Niitmise analüüsi tulemusi näeb põgusalt ka e-PRIA-s  teenuses „Minu põllud“.

Lehel „Minu põllud“, kui  põld on esitatud taotlusel (roheline mummuke) näidatakse järgmises veerus niitmise tulemusi (ruudud). Ruutude värvide tähendused on samad, mis veebikaardil. Info e-PRIA-s on sünkroonne veebikaardil näidatavaga. Ruudukesele klikates avaneb infoaken.

 

Satelliite liigub Eesti kohal tihedasti, kuid siiski mitte iga päev. Seepärast ei ütle ka analüüs täpselt päeva, millal niitmine toimus, vaid ajavahemiku, mille kestel on toimunud märgatav biomassi hulga muutumine.

Kas SATIKAs annab aluse taotlejat sanktsioneerida?

Ainult niitmise-analüüsi tulemuste järgi taotlejaid tänavu hooldamata põldude eest ei sanktsioneerita. Kuivõrd käesoleval aastal süsteemi alles testitakse, siis võib tänavu süsteemis esineda ka vigu.   Küll aga näevad andmeid põldude olukorra kohta ka inspektorid ja saavad sellest infot, kuhu sammud seada. Pikemas perspektiivis aitavad analüüsi tulemused lahendada vaidlusi taotleja ja PRIA vahel. SATIKA analüüsi teostamisse inimese käsi ei sekku, nii puudub seal täielikult subjektiivsuse moment. Kõigi analüüside tulemused säilitatakse.

2017. aastal ei pruugi veel kõikide põldude kohta andmeid saada ja kõik andmed ei pruugi jõuda veebikaardile õigeaegselt.  Hetkel ei saa me veel adekvaatset infot väikeste põllulappide kohta (alla 0,5 ha). Praegune eesmärk ongi testida suures mahus andmete liikumist ning kas ja kui kiiresti  jõuavad süsteemid tulemuste arvutamisest taotlejatele tulemuste näitamiseni. 2017 aasta toetusperioodi jooksul lisatakse niitmise tuvastamise süsteemi  järjest uuemaid versioone ja seeläbi muutub tulemus järjest paremaks ja täpsemaks. Tulemuste õigsust kontrollitakse paralleelselt väga suure hulga testpõldude peal.

Uudse tehnilise lahenduse käivitamisest teatame põllumeestele e-kirjaga ja sellele pole vaja vastata.

Niitmise tuvastamise arendusprojekt lõpeb ametlikult 2018 aastal. Järgmisena ootavad põllumajandusmaa harimise ja loomade karjatamise tuvastamine arendused. Karjatamisega on keerulisem, kuna parameetreid, mida peab arvestama, on rohkem kui niitmise tuvastamisel. Selle teemaga veel tegeletakse. Perspektiivis on uuringud kultuuride tuvastamiseks. Kõike seda tehakse PRIA parema klienditeeninduse huvides.

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner