Lisatud: 07. veebruar 2013

Viimati muudetud: 07. veebruar 2013

A A A
Prindi rss

PRIA Uudised

07Veebr2013 Kasulikke teadmisi maakasutusõigusest

Pindalatoetuste taotlemise üks nõuetest sätestab, et toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.

Toetust võib taotleda sellise põllumajandusmaa kohta, mida kasutatakse õiguslikul alusel.

Kahjuks tuleb ette selle nõude rikkumisi ja vaidlusi, kellele siis tegelik maakasutusõigus (ja sellega seoses ka toetuse taotlemise võimalus) kuulub. Ka praegu on PRIAs lahendada mitu selleteemalist vaiet.

Kasutusõigus on maa omanikul, maa rentnikul (põllumajanduslik rendileping) või muul õiguslikul alusel maa kasutajal (kasutusvaldus, tasuta kasutamise leping). Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, aga  vaatamata sellele hakkab ta maad harima ning taotleb põllumajandusmaa kohta toetust, siis rikub ta omandiõigust ning selle maa osas jäetakse taotlus rahuldamata. Teisalt maa omanik, kes maa harimisega ei tegele, ei ole samuti õigustatud toetust saama. Toetuse saamise eeldusteks on nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine.

 

Seadused määratlevad õigused

Rendisuhteid reguleerib „Võlaõigusseadus“ (§ 339–360). Seadus ei kehtesta rendilepingule kohustuslikku vormi, see võib olla nii suuline kui ka kirjalik. Suulise rendilepingu puhul tuleb arvestada, et kokkuleppe (lepingu) olemasolu peab tõendama isik, kes tahab lepingualusele maale toetust saada. Kui ta ei suuda tõendada suulise rendilepingu olemasolu, loetakse, et rendileping puudus. Seega soovitame võimaliku segaduse ja vaidluste vältimiseks sõlmida lepingud kirjalikult, ka lepingute ülesütlemine peab olema kirjalikult vormistatud.

Rendisuhete juures on oluline teada, et rendileandja vahetumisel rendilepingu kehtivus ei lõpe. Kui maa uus omanik soovib võtta ise maa kasutusse või anda selle omakorda rendile, tuleb tal eelmise rendileandja ja rentniku vahel sõlmitud rendileping üles öelda.

Lepingusse tuleb kindlasti kirjutada täpsed andmed rendileandja ja rendilevõtja kohta, nende õigused (sh kellel on õigus taotleda pindalatoetusi) ja kohustused, lepingu jõustumise kuupäev ja kehtivus ning andmed rendile antava maa kohta. Lepingule tuleb lisada katastriüksuse plaan, kus on tähistatud rendileantav maa.

Maa kasutusõigust kontrollib PRIA kohapealse kontrolli käigus, kuid kasutusõiguse puudumine võib selguda ka administratiivses kontrollis.

Kui samale maale esitab toetuse taotluse kaks isikut ja see selgub PRIA administratiivse kontrolli käigus, siis saadab PRIA mõlemale kirjaliku järelepärimise, millega küsitakse omandi- või kasutusõigust tõendavaid dokumente. Nende põllumajandusmaade osas, mille kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus, jäetakse taotlus rahuldamata. Piisava tõendusmaterjali puudumisel võib jätta mõlemad taotlused rahuldamata. 

 

Hilinenud loobumine sanktsioonist ei vabasta

Oluline on teada, et täiendavalt rakenduvad sellisel juhul Euroopa Komisjoni määrustega sätestatud eeskirjade eiramisega seotud sanktsioonid. 

Kui  tegemist on topelttaotlemisega (st samale maale esitab toetuse taotluse kaks isikut) ja PRIA on neid sellest juba ise teavitanud (reeglina ületaotlemise teatise näol), siis ei ole sanktsioonide ärahoidmiseks enam piisav, kui üks taotlejaist või mõlemad loobuvad nimetatud maale toetuse taotlemisest. Loobumist käsitletakse taotleja kinnitusena, et ta on toetust taotletud tema kasutuses mitteolevale, s.o eeskirjade eiramisega seotud maale. Ületaotlemise teatise näol on tegemist halduskontrolli meetodiga. Nii teavitatakse taotlejat toetusetaotluses esinevatest potentsiaalsetest eeskirjade eiramistest. Selle tõttu ei saa PRIA pärast ületaotlemise kirja edastamist taotlejale esialgset pindalatoetuste taotlust enam taastada.

Ületaotlemiskirjade ja nende vastuskirjade abil selgitab PRIA välja tegelikult kasutatava maa suuruse. Kui taotleja on pärast tema teavitamist ületaotlemisest teatanud, et taotlusel deklareeritud maa ei olnud kogu ulatuses tema kasutuses, siis on ta pindalatoetuste taotlusel tahtlikult või hooletusest tulenevalt taotlenud toetust mittetoetusõiguslikule pinnale.

Selle tunnistamine, et toetust on taotletud osaliselt taotleja kasutuses mitteolevale maale (ja selle rikkumise lõpetamine) pärast PRIA poolt kontrollimenetluse algatamist ei vabasta taotlejat enam vastutusest, mis kaasneb toetuse taotlemisel suuremale pinnale, kui on reaalselt taotleja kasutuses.

 

Veel maakastusest

Maa kasutusvaldust reguleerib „Asjaõigusseadus“ (§ 201–224), tasuta kasutamise lepingut „Võlaõigusseadus“ (§ 389–395).

Jätkuvalt riigi omandis olevate maade või riigi omandis olevate maade ajutisse kasutusse ning kasutusvaldusesse andmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

Tuleb ette ka seda, et algselt õiguspärasel alusel esitatud taotlus muutub hiljem sisuliselt ebaõigeks seoses teise isiku maakasutusega ja selle tõttu ei saa taotluse esitaja ise enam olla toetusnõuete täitmisel tegelikuks maakasutajaks. Kui ta sellisesse olukorda sattudes  jätab oma taotluse vastavas osas tagasi võtmata, siis on PRIA-l õigus ja kohustus rakendada õigusaktidega ettenähtud täiendavaid toetuse vähendamisi või väljaarvamisi.

 

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.1) VIIES TAOTLUSVOOR 2019

Koolikava toetus

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018-2019

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused ja MAK loomatoetused 2019 ÜLDINFO

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2019

Noore põllumajandustootja toetus 2019

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2019

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2019

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2019

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2019

Väikepõllumajandustootja toetus 2019

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) NELJAS TAOTLUSVOOR 2019

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus