Hästi tehtud!

1930. aastatel Suure-Jaanis posti- ja panga­hooneks ehitatud ja 1990. aastate lõpuni postimajana kasutusel olnud ehitis seisis jõu­de, kuni ettevõtja Rein Murik selle renoveeris. Nüüd pakutakse seal kodumajutust.

Pärast postkontori sulgemist seisis maja juures mitu aastat müügikuulutus, aga ostjat ei leidunud. «Sõitsin sealt iga päev mitu korda mööda ning ühel päeval otsustasin maja ära osta,» rääkis Rein Murik. «Seejärel asusin seda vaikselt kõpitsema ja leidsin, et linnas, kus turistidele napib ööbimis-paiku, võiks pakkuda koduma­jutust.»

Ehitusprojekti valmimise järel asus ta eurofondidest ra­ha taotlema. Sealt tuli heaks­kiit ja kahe aasta jooksul on maja renoveeritud umbes mil­joni krooni eest. Sellest 60 protsenti tuli Euroopa Liidu põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti maaelu mitmekesistamiseks mõeldud meetmest.

Retrohõnguline paik

Omanik ütles, et põhilised ehitustööd tegi Mulgi Maaehi­tus, aga ta oli päevast päeva ka ise asja juures. Taastamisel püüti säilitada vana aja hõn­gu ning hilisemate kihtide alt toodi välja ennesõjaaegset kujundust.

Seintelt võeti maha krohv, puitplaadid ja tapeet ning ühes välisseinas ja siseseintes näeb nüüd katmata palke.

«Seintest leiti ka paar kummalist luuki, mille otstar­vet ma ei oska arvata. Ühest nurgast aga tuli välja trellita­tud konku. See asub köögis, nii et kui kokk kehva söögi teeb, saab ta karistuseks trel­lide taha saata,» lausus Murik naljatades.

Alles jäeti ka sein nõuko­gudeaegse kastisüsteemiga: ühes toas asuvatesse kasti­desse pandi lehed ja kirjad, teisel pool seina esikus võt­tis linnarahvas need oma numbrite alt välja. Selliseid kaste on 80.

Murik lausus, et soovib postiasutuse ja telefonikesk­jaama ajaloost näituse teha. «Oleksin tänulik inimestele, kes jagaksid selle majaga seo­tud mälestuskilde või tooksid näitusele selle paigaga seotud esemeid.»

Korrus tuli juurde

Maja, mis oli varem ühe­korruseline, on uue omaniku käe all paisunud pööningu­korruse võrra.

«Katusekorruselt avaneb vaade Suure-Jaani laululava­le - Mahavoki kontserti sain siit imetleda,» muheles Rein Murik. Ettevõtja sõnutsi on esimene korrus ehitatud nii, et tubadesse ja WC-sse pääse­vad ka ratastooliga inimesed.

Vana maja viies toas on ka­heksa majutuskohta, lisakoh­tadega mahub sinna 12-13 ini­mest. Külalised võivad kasu­tada puuküttega sauna. Puh­ketubades on antiigihõngulist mööblit.

Omanik on teinud plaane Viljandi folgifestivali ajaks, et majutuse soovijaid õhtuti Suu­reJaani ja hommikuti tagasi sõidutada.

Maja passib tema sõnutsi hästi seminarideks ja koolitus­teks. Köögis on plaanis külalis­tele pakkuda hommikusööki, kus on kasutatud omaniku en­da põllumaalt pärit mahevilju. Soovi korral saavad turistid endale ise rooga valmistada.

Kartulit ja köögivilja kas­vatav Murik avaldas lootust, et saab uue äriga pisut leivaraha juurde teenida. «Siin saavad tööpraktikat ja taskuraha tee­nida minu kaks tütart, 15-aas-tane Kaire ja 16-aastane Ka­rin,» lisas ta.

Konkurent suhtub hästi

Paar nädalat tagasi lähe­duses 16-kohalise külaliste­maja avanud Mehis Luuken pidas postimaja kodumajutuse loomist igati positiivseks. «Mulle meeldib, kui väikelinn areneb,» lausus ta. «Paigad on eri klassiga ning täiendavad

teineteist. Kindlasti hakkame tegema koostööd. Kui saabu­vad suuremad grupid, saame kliente omavahel jagada.»

Tore, et tühjalt seisnud hoone on vahvalt taasta­tud ja jälle elus. Arvesta­des meie piirkonna majutuspaikade nappust, on sellise paiga valmimine igati tervitatav. Loodeta­vasti aitab mugava kodumajutuse tekkimine kaa­sa sellele, et meie piirkon­da jõuab rohkem turiste.

Artikkel ilmus ajalehes Sakala 07.07.2010, autor Egon Valdaru.