Hästi tehtud!
PRIA on partner kõikides maaelu valdkondades...
Allpool leiate valiku Eesti ajakirjanduses ilmunud kirjutisi sellest, kuidas PRIAst saadud toetused on aidanud tublidel inimestel ja ettevõtetel omi plaane ellu viia.
1930. aastatel Suure-Jaanis posti- ja pangahooneks ehitatud ja 1990. aastate lõpuni postimajana kasutusel olnud ehitis seisis jõude, kuni ettevõtja Rein Murik selle renoveeris. Nüüd pakutakse seal kodumajutust.
Pärast postkontori sulgemist seisis maja juures mitu aastat müügikuulutus, aga ostjat ei leidunud. «Sõitsin sealt iga päev mitu korda mööda ning ühel päeval otsustasin maja ära osta,» rääkis Rein Murik. «Seejärel asusin seda vaikselt kõpitsema ja leidsin, et linnas, kus turistidele napib ööbimis-paiku, võiks pakkuda kodumajutust.»
Ehitusprojekti valmimise järel asus ta eurofondidest raha taotlema. Sealt tuli heakskiit ja kahe aasta jooksul on maja renoveeritud umbes miljoni krooni eest. Sellest 60 protsenti tuli Euroopa Liidu põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti maaelu mitmekesistamiseks mõeldud meetmest.
Retrohõnguline paik
Omanik ütles, et põhilised ehitustööd tegi Mulgi Maaehitus, aga ta oli päevast päeva ka ise asja juures. Taastamisel püüti säilitada vana aja hõngu ning hilisemate kihtide alt toodi välja ennesõjaaegset kujundust.
Seintelt võeti maha krohv, puitplaadid ja tapeet ning ühes välisseinas ja siseseintes näeb nüüd katmata palke.
«Seintest leiti ka paar kummalist luuki, mille otstarvet ma ei oska arvata. Ühest nurgast aga tuli välja trellitatud konku. See asub köögis, nii et kui kokk kehva söögi teeb, saab ta karistuseks trellide taha saata,» lausus Murik naljatades.
Alles jäeti ka sein nõukogudeaegse kastisüsteemiga: ühes toas asuvatesse kastidesse pandi lehed ja kirjad, teisel pool seina esikus võttis linnarahvas need oma numbrite alt välja. Selliseid kaste on 80.
Murik lausus, et soovib postiasutuse ja telefonikeskjaama ajaloost näituse teha. «Oleksin tänulik inimestele, kes jagaksid selle majaga seotud mälestuskilde või tooksid näitusele selle paigaga seotud esemeid.»
Korrus tuli juurde
Maja, mis oli varem ühekorruseline, on uue omaniku käe all paisunud pööningukorruse võrra.
«Katusekorruselt avaneb vaade Suure-Jaani laululavale - Mahavoki kontserti sain siit imetleda,» muheles Rein Murik. Ettevõtja sõnutsi on esimene korrus ehitatud nii, et tubadesse ja WC-sse pääsevad ka ratastooliga inimesed.
Vana maja viies toas on kaheksa majutuskohta, lisakohtadega mahub sinna 12-13 inimest. Külalised võivad kasutada puuküttega sauna. Puhketubades on antiigihõngulist mööblit.
Omanik on teinud plaane Viljandi folgifestivali ajaks, et majutuse soovijaid õhtuti SuureJaani ja hommikuti tagasi sõidutada.
Maja passib tema sõnutsi hästi seminarideks ja koolitusteks. Köögis on plaanis külalistele pakkuda hommikusööki, kus on kasutatud omaniku enda põllumaalt pärit mahevilju. Soovi korral saavad turistid endale ise rooga valmistada.
Kartulit ja köögivilja kasvatav Murik avaldas lootust, et saab uue äriga pisut leivaraha juurde teenida. «Siin saavad tööpraktikat ja taskuraha teenida minu kaks tütart, 15-aas-tane Kaire ja 16-aastane Karin,» lisas ta.
Konkurent suhtub hästi
Paar nädalat tagasi läheduses 16-kohalise külalistemaja avanud Mehis Luuken pidas postimaja kodumajutuse loomist igati positiivseks. «Mulle meeldib, kui väikelinn areneb,» lausus ta. «Paigad on eri klassiga ning täiendavad
teineteist. Kindlasti hakkame tegema koostööd. Kui saabuvad suuremad grupid, saame kliente omavahel jagada.»
Tore, et tühjalt seisnud hoone on vahvalt taastatud ja jälle elus. Arvestades meie piirkonna majutuspaikade nappust, on sellise paiga valmimine igati tervitatav. Loodetavasti aitab mugava kodumajutuse tekkimine kaasa sellele, et meie piirkonda jõuab rohkem turiste.
Artikkel ilmus ajalehes Sakala 07.07.2010, autor Egon Valdaru.
Kõik uudisedUudised
Eesti-Vene põllumajandusalane konsultatiivrühm on sel nädalal visiidil Moskvas, et seada sihte koostööks kaubanduse ja teaduse-arenduse alal.
| Liitu infokirja listiga |





