Lisatud: 04. aprill 2019

Viimati muudetud: 30. august 2019

A A A
Prindi

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2019

Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotleja peab täitma lisaks nõuetele vastavuse nõuetele ja otsetoetuste saamise üldistele nõuetele ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetuse (ROH) saamise nõudeid.

Täpsema info ühtse pindalatoetuse eesmärkide ja taotlemise tingimuste kohta leiate alljärgnevalt: 

 


 

 

VASTUVÕTUAEG JA TOETUSE TAOTLEMINE

Taotlusi saab esitada ainult elektroonilise iseteeninduskeskkonna e-PRIA vahendusel.

Kõigi pindalapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt kestab 2.-21. maini 2019. 

Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood kestab 22. maist kuni 17. juunini 2019. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Pärast 17. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 17. juunini 2019. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

e-PRIA kasutamiseks on vaja ID-kaarti koos kehtivate sertifikaatide ja PIN koodidega või Mobiil-IDd. Palume teil aegsasti kontrollida oma ID kaardi ja selle sertifikaatide kehtivust ja PIN koodide olemasolu. Täpsemat infot ID-kaardi ja Mobiil-ID kohta saab Politsei ja Piirivalveametist ja veebilehelt https://www.id.ee/. Alates 2019. aastast saab e-PRIAsse siseneda ka pangalingi kaudu, vajutades nuppu „Sisene TARA’ga“. TARA (turvaline autentimine asutuste e-teenustesse) kaudu saab e-PRIAsse sisse logida kasutades ID-kaarti, Mobiil-IDd või pangalinki. Pangalingi kaudu omakorda saab e-PRIAs end tuvastada kasutades Smart ID’d või PIN-kalkulaatorit.

e-PRIA portaali saate siseneda PRIA kodulehe http://www.pria.ee/et/ePRIA kaudu. Erinevad juhendid ja abiinfo, kuidas e-PRIA-sse siseneda ja portaalis toimida, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel e-PRIA juhendite alajaotuses.

e-PRIAsse sisenedes avaneb esmalt uus e-PRIA. Seal saate üle vaadata oma andmed, valides siniselt menüürealt „Kliendi andmed“. Juhul, kui teete andmetes muudatusi, siis need jõustuvad kohe, kuid vanasse e-PRIAsse jõuavad uued andmed paari minuti jooksul. Kui olete oma andmed kontrollinud, siis saate pindalatoetuste ja MAK loomatoetuste taotlemiseks liikuda edasi otse vanasse e-PRIAsse, valides siniselt menüürealt „Vana e-PRIA“.  Kui teie eest esitab taotluse esindaja, on oluline, et esindajale on antud volitus. Volituse saab vormistada e-PRIA uues iseteeninduskeskkonnas või soovituslikul vormil, mis on kättesaadav aadressil http://www.pria.ee/et/Registrid/esindusoigusedjavolitused. Need volitused kehtivad ka vana e-PRIA teenuste kasutamiseks. Alates 27.06.2018 portaalid ühendati, seega peab klient vana e-PRIA teenuste kasutamiseks volitused uuesti andma,  kui ta seda juba teinud ei ole.

Pindalatoetuste taotlemiseks vajalikud teenused asuvad vanas e-PRIAs. Esitada tuleb vorm “Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalade loetelu”, mille leiate e-PRIA peamenüüst “Teenused” alt. Pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse vormil on personaalselt taotlejale mõeldud lisainfo. Enne taotluse esitamist toimuvad eelkontrollid, mis annavad märku võimalikest vigadest taotleja taotlusel. Tutvuge kindlasti ka taotlusvormi lõpus oleva koondinfoga ja vajadusel tehke muudatused taotluse andmetes.

Kanepile toetuse taotlemisel tuleb esitada seemne müügipakendi originaaletiketid hiljemalt 17. juuniks PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, kus need tembeldatakse, tehakse koopia ja  tagastatakse taotlejale. Etiketid võib PRIA-le esitada ka posti teel.

e-PRIA on kasutatav ööpäevaringselt. PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kl 9.00-16.00.

Teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega on võimalik kõikidele teeninduspäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/reg). Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

Taotlusperioodil saate pöörduda e-PRIAs taotluste esitamiseks juhendamisteenuse saamiseks konsulentide poole. Juhendamisteenust koordineerib Maaelu Edendamise Sihtasutus. Täpsem info ja teenuse osutajate nimekiri on aadressil https://www.pikk.ee/.

Tagasi algusesse

 

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Toetuse menetlemise aluseks on maaeluministri 17.04.2015. aasta määrus nr 32 “Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus”. Nõuded on selgitatud ka juhendis „Abiks taotlejale“.

  • Toetust saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.

  • Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Toetuse saamise eeldusteks on nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine. Jätkuvalt riigi omandis olevate maade või riigi omandis olevate maade ajutisse kasutusse ning kasutusvaldusesse andmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Selliste maade kohta toetuse taotlejal peab olema maa kasutamiseks kindlasti kirjalik leping.

  • Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 hektarile toetusõiguslikule maale.

  • Toetusõiguslikud on põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning millel ei kasva rohkem kui 50 puud hektari kohta. Toetusõigusliku pindala hulka ei loeta põllumassiivi sees paiknevaid üle 0,01 ha suuruseid maa-alasid, kus ei ole põllumajandustootmine võimalik. Maastikuelemendid, mis kuuluvad HPK nõuete alla ja on nõuetekohaselt deklareeritud, arvestatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka.

  • ÜPT taotlemisel loetakse üheks põlluks samal massiivil kõrvuti asuvad toetusõiguslikud põllud ka siis, kui need vastavad selle toetuse nõuetele ehk moodustavad ühtse kultuurigrupi ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha.

  • Põllumajanduskultuurid peavad olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks või peab põllumajandusmaa sama kuupäevaga olema kesas.

  • Maa peab olema hooldatud nii, et ebasoovitav taimestik (takjas, ohakas, puju, putked ja puittaimed) ei leviks ning seda maad saaks kasutusele võtta ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Sobilik tegevus maa hooldamiseks on põllumaa harimine, rohumaadel põllumajandusloomade karjatamine, rohumaa ja sööti jäetud maa niitmine või muul viisil hooldamine, mis annab niitmisele sarnase tulemuse.

  • Püsirohumaad ja tagasirajatud püsirohumaad võib hekseldada alates 5. juulist.

  • Hooldataval põllumajandusmaal, sh loodusobjektina kaitse alla võetud rohumaal (Looduskaitseseaduse § 10 ja 11) peab hooldamistegevus olema läbi viidud hiljemalt 20. augustil, seejuures niide, v.a. hekseldatud rohi, peab olema samaks tähtpäevaks kokku kogutud.

  • Kui tegemist on põllumajanduslikuks tootmistegevuseks kasutatava rohumaaga või sööti jäetud maaga, siis peab kohalikele normidele vastavatest agrotehnilistest võtetest ja loomakasvatuse tehnoloogiatest tulenevalt 1. septembri seisuga olema võimalik visuaalselt tuvastada, et vähemalt korra vegetatsiooniperioodi jooksul on rohumaal tegeletud põllumajandusliku tootmistegevusega (vt ka põllumajandusliku tegevuse nõuete erisusi).

  • Kui rohumaale taotletakse keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) lisatoetust mesilaste korjealade rajamise eest ja seda ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, siis on hooldamise tähtaeg 15. september.

  • KSM taotleja võib jätta üle aasta püsirohumaa ja piirkondliku mullakaitse toetuse (MULD) taotlusaluse põllumaa hooldamata alates teisest kohustuse aastast maksimaalselt KSM toetusõigusliku maa pindalaga võrdses ulatuses, kuid püsirohumaa või põllumaa põldu ei tohi jätta hooldamata kahel järjestikusel aastal.

  • Põllumajandusmaa kohta, mis on poolloodusliku koosluse (PLK) esinemisala ja vastab ka ÜPT toetusõigusliku maa nõuetele, on võimalik maksta nii otsetoetuseid kui ka PLK toetust. Taotleja saab valida, millise toetuse nõudeid maal täidab.

  • Põllumajandusliku tegevuse nõuete erisusena ei kehti hooldamise tähtajad järgmistel puhkudel:

    • rohumaale ja sööti jäetud maale, mis on märgitud ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana;
    • taotluse aastal rajatud rohumaale;
    • lühiajalisele rohumaale haljasväetise sissekünni aastal;
    • maale, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks.


  •  Toetusõiguslik on selliste kanepi sortide kasvatamine, mis kuuluvad Euroopa Liidu põllumajanduskultuuride ühtses sordilehes avaldatud loetelu hulka ja mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on kuni 0,2%. 2019. aastal toetatavad kanepsordid leiate siit. Kanepi seemne müügipakendi originaaletiketid tuleb esitada hiljemalt 17. juuniks PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, kus need tembeldatakse, tehakse koopia ja tagastatakse taotlejale. Etiketid võib PRIA-le esitada ka posti teel. Lisaks tuleb kanepi õitsemise algusest viivitamata teavitada PRIA-t telefonil 737 7679 ning kasvatada kanepit vähemalt seni, kuni selle õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva.

NB! Kui kanepi seemnepakendil on olemas sisemine ja välimine etikett (nt Kanadast tarnitud pakendid), siis palume esitada välimine etikett.

  •  Põldudel tehtud tööd peavad olema kantud põlluraamatusse.

  • Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

  • Kui viljapuuaeda ei kasutata tootmiseks, peavad viljapuude ja marjapõõsaste reavahed samuti olema niidetud või muul viisil hooldatud 20. augustiks. Niide, v.a. hekseldatud rohi, peab olema nimetatud tähtajaks kokku kogutud.

  • Põllumajandusmaa, millele toetust ei taotleta, peab olema hooldatud kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku.

  • Taotleja võib kasvatada lühikese raieringiga paju (Salix) põllumajandusmaal, mille mulla keskmine boniteet on kuni 35 hindepunkti. Taotlusaluses paju istandikus peab tegema raiet hiljemalt igal viiendal aastal pärast istandiku rajamist või viimatist raiet. Kui raiet pole tehtud, siis nõutakse eelnevatel aastatel makstud toetused tagasi.

 

Mida peab veel silmas pidama toetust taotledes:

  • Toetuse taotleja peab vastama aktiivse tootja nõuetele. Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse taotleja, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, milleks on põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta.

Alates 2019. aastast ei kontrollita aktiivse põllumajandustootja nõuetele vastamist Äriregistri ning Maksu ja Tolliameti andmete alusel Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorisse (EMTAK) märgitud tegevuste alusel. 

  • Taotlusele tuleb märkida kogu põllumajanduslik maakasutus, mida taotlejal on õigus kasutada. Taotleja peab taotlusele märkima kõik vähemalt 0,3 ha suurused põllud, mille kohta toetust ei taotle ja ka need vähemalt 0,3 ha põllud, mis ei ole kantud PRIA põllumassiivide registrisse.

  • Kui olete kasutusele võtnud põllumajandusmaad ja soovite sinna toetusi taotleda, peate esitama PRIA-le avalduse põllumassiivi kandmiseks PRIA põllumassiivide registrisse. Täpsema info avalduse esitamise kohta leiate siit. Põllumassiivi minimaalne toetusõiguslik pindala on 0,30 ha. PRIAle tuleb avaldus esitada ka juhul, kui põllumassiivi toetusõiguslik pindala on suurenenud (näiteks olete eemaldanud võsatuka, kivihunniku) või vähenenud (näiteks on põllumassiivil võsa, tee, ehitis vms mittetoetusõiguslik ala).

 

ROH toetust taotledes on kohustuslik järgida kogu toetusõiguslikul põllumajandusmaal järgmisi nõudeid:

Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine

  • Kui taotleja põllumaa (P ja M maakasutus) suurus on 10-30 ha, peab ta kasvatama vähemalt kahte põllumajanduskultuuri, peamist kultuuri ei tohi olla rohkem kui 75%.

  • Kui taotleja põllumaa suurus on üle 30 ha, peab ta kasvatama vähemalt kolme põllumajanduskultuuri, peamist kultuuri ei tohi olla rohkem kui 75% ja kahte peamist kultuuri ei tohi olla kokku rohkem kui 95%.

  • Kui rohi ja muud rohttaimed või kesa hõlmavad üle 75% põllumaast, ei tohi ülejäänud põllumaal kasvav peamine põllumajanduskultuur hõlmata rohkem kui 75% kõnealusest ülejäävast põllumaast, v.a juhul, kui see ülejääv maa on kaetud rohu, muude rohttaimede või kesaga.

 

Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade (ökoalade) olemasolu  põllumaal

  • Kui taotleja kasutuses olev põllumaa (P ja M maakasutus) on suurem kui 15 ha, tuleb vähemalt 5% sellest aktiivsest kasutusest välja jätta. Selleks sobib:

    • Nõuetele vastavuse nõuete raames säilitatavate maastikuelementidega hõlmatud pindala (nt puude rida, kraav, kiviaed, põllusaar);
    • maaharimispraktikatega hõlmatud põllumaa pindala:
        • kesa,
        • lühikese raieringiga madalmetsa kasvualad,
        • lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualad: esparsett (Onobrychis Mill), ristik (Trifoulium spp.), lutsern (Medicago sativa, Medicago L.), mesikas (Melilotus Mill.), nõiahammas (Lotus corniculatus), vikk (Vicia spp), hernes (Pisum spp.), aeduba (Phaseolus spp., Vigna spp.), põlduba (Vicia faba), sojauba (Glycine max.L)).
  • Lämmastikku siduvaid kultuure on lubatud kasvatada nii puhaskultuurina kui ka segus teiste põllumajanduskultuuridega tingimusel, et lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi, mida on võimalik kohapealses kontrollis visuaalselt tuvastada.

  • Ökoalana määratletud põllumaal, millel kasvatatakse lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri, ei kehti tootmispiirangud ja taimikut ei tohi enne 15. oktoobrit sisse künda (v.a. talivilja külvamise korral) ning sellel ei tohi kasutada muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise.  Samuti ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendeid. Väetiste kasutamist see piirang ei mõjuta.

  • Ökoalana määratud kesa tuleb hoida katkematult kesas vähemalt kuue kuu vältel vahetult enne 1. augustit ja seal ei tohi kasvatada ega toota põllumajandustooteid enne 1. augustit. Ökoala kesal ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendeid.

 

Püsirohumaa säilitamine

  •  Taotlejal on kohustus säilitada püsirohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ÜPT taotlusele märgitud püsirohumaa pindalaga. Püsirohumaa pinda on lubatud ka suurendada.

  • Püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse riigi tasandil ei tohi võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlusarvuga väheneda üle 5%. 2018. aasta pindalatoetuste taotluste andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 5%.

  • 2019. aastal ei ole olemasolevate püsirohumaade, sh tagasi rajatud püsirohumaade ülesharimise lubatud mitte mingis ulatuses. Samuti ei ole lubatud püsirohumaade asendamine. Keeld kehtib kõigi taotlejate kohta, kellele kohalduvad rohestamise nõuded.

  • Taotlejad, kelle kasutuses on maad, millele kehtib 2016. aasta lõpul määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus (TAR), kuid mille osas ei ole 2017-2018. aastatel püsirohumaad tagasi rajanud, peavad käesoleval aastal rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. 2017. ja 2018. aastal tagasirajatud püsirohumaa (TAR) kasutusotstarvet ei tohi muuta, sealhulgas püsirohumaa üleskündmise korral. 

  • Taotleja peab tagasi rajama ja tagasi rajatud püsirohumaad taotlusele TAR-na märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TAR-na märkida vaid kuni 0,30 ha.

  • Kui taotleja jätab talle määratud ulatuses püsirohumaa tagasi rajamata või harib tagasirajatud püsirohumaad täiendavalt üles, vähendatakse tema rohestamise toetussummat tagasi rajamata jäetud ja täiendavalt üles haritud hektarite ulatuses.

  • Püsirohumaade, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld (keskkonnatundlik püsirohumaa), kasutusotstarvet ei tohi muuta ega nimetatud maad üles künda.

  • Püsirohumaa pind võib väheneda selle metsastamise tõttu.

  • Täpsema info püsirohumaa säilitamise ja tagasirajamise kohta leiate siit.

 

Taotlusel esitatud maakasutuse andmeid, mis mõjutavad rohestamise toetuse nõuete täitmist, on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 17. juunini, hiljem esitatud muudatusi arvesse ei võeta.

Rohestamise toetuse tutvustust koos näidetega saab lugeda siit ning samuti on ROH nõuded täpsemalt selgitatud juhendis „Abiks taotlejale“.

 

Rohestamise nõuete täitmisest on vabastatud:

  •  Taotleja, kelle kõik maad on mahetunnustatud põllumajandusmaad. Kui taotlejal on lisaks mahetunnustatud põllumajandusmaadele ka mahetunnustamata põllumajandusmaid, on võimalik taotlusel valida, kas täita rohestamise nõudeid ainult mahetunnustamata maal või kogu maal. Nõuete täitmist kontrollitakse vastavalt taotleja tehtud valikule. Kui ta jätab valiku tegemata, siis kontrollitakse nõuete täitmist kogu maal.

  • Taotleja, kes esitas 2015 väikepõllumajandustootja toetuse taotluse ja jätkab selles skeemis osalemist.

  • Taotleja, kelle põldudel kasvavad üksnes püsikultuurid (maakasutus PK, nt viljapuud, marjapõõsad). Erandiks on taotlejad, kes kasvatavad madalametsa paju (Salix) – neile kehtib ökoalade nõue, kui paju pind on suurem kui 15,00 hektarit.

  • Mitmekesistamise ning ökoalade nõudest on vabastatud kõik taotlejad, kelle põllumaa (P ja M maakasutus) on alla 10,00 ha.

  • Taotleja on vabastatud ökoalade nõude täitmisest juhul, kui tema põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, sh mittetaotletud põllud asuvad pinnaliselt vähemalt 50% ulatuses metsasuse erisusega hõlmatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Metsasuse erisusega hõlmatud kohalike omavalitsusüksuste nimekiri on toodud määruse nr 32 lisas 6.

 

Tagasi algusesse

  

TOETUSE ÜHIKUMÄÄRA KEHTESTAMINE, TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE NING FINANTSDISTSIPLIIN

ÜPT prognoositav ühikumäär on 96,96 eurot.

PRIA kehtestab ÜPT ja ROH toetuse ühikumäärad 1. detsembriks 2019. Toetuste määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab PRIA 10. detsembriks 2019, arvestades kontrollide tulemusi. Toetused makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2020. (Füüsilistele isikutele makstavast toetusest peetakse kinni üksikisiku tulumaks. Täpsemalt loe siit.)

Finantsdistsipliini reeglite alusel toetuse vähendamine võib rakenduda ka 2019. Otsuse toetuse vähendamise kohta võib teha Euroopa Parlament ja nõukogu 30. juuniks 2019. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu otsusele ei jõua, võib Euroopa Komisjon teha otsuse 1. detsembriks 2019.



Tagasi algusesse

 

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainfo on juhendis „Abiks taotlejale“.

Küsimuste korral palume helistada infotelefonil 737 7679.

Tagasi algusesse



TOETUSE LISAMATERJALID

Seotud valdkondade uudised

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kaks tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelnõud. Toetuste kogumahuks on kavandatud 6,3 miljonit eurot ning selle raames on võimalik 2020. aastal taotleda piimalehma ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, samuti jätkub väikepõllumeeste toetamine.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike