Lisatud: 12. aprill 2019

Viimati muudetud: 05. juuli 2019

A A A
Prindi

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2019

EESMÄRK

Piirkondlik veekaitse (edaspidi VESI) toetus on suunatud nitraaditundlike alade kaitsmisele, kus põllumajandusliku tegevuse tõttu on veekvaliteet halvenenud või on oht selle halvenemiseks.

Toetuse eesmärk on põhjavee kvaliteedi säilitamine, vähendades põllumajanduslikult kasutatavatelt maadelt toitainete leostumist ning põhjavette uhtumist.

Meetme eelarve 2019. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 500 000 €.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks vajaminev summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet, vähendab PRIA toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral.

 


VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Toetuste taotlemisperiood kestab 2.-21. maini 2019. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 22. maist kuni 17. juunini 2019. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotlust saab esitada vaid elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel, mis asub aadressil https://epria.pria.ee/login/#/login.

e-PRIAs saab taotlust esitada 2. maist 17. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kl 9.00-16.00.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega saab eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/reg).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

Samuti pakuvad põllu- ja maamajanduse konsulendid taotlejatele abi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel ning tuge e-PRIA kasutamisel. Täpsemat infot leiate Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt aadressil www.pikk.ee.


 

TOETUSE TUTVUSTUS JA TINGIMUSED

VESI toetuse täpsemad tingimused on sätestatud maaeluministri 16.02.2018. a määrusega nr 9 „Piirkondlik veekaitse toetus“. Juhiseid ja selgitusi saab lisaks juhendist „Abiks taotlejale“.

NB! Olulised muudatused määruses:

  • VESI 5-aastase kohustusega toetuse saamise eelduseks on, et kohustuseperioodi esimesel aastal peab taotlejal olema kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) toetuse kohustus. Alates 2019. aastast ei saa uut KSM kohustust võtta. Kui taotleja, kellel puudub kehtiv KSM kohustus, soovib 2019. aastal võtta VESI kohustust, saab ta seda teha üksnes siis, kui ta võtab kehtiva KSM kohustuse kelleltki üle. KSM kohustuse ülevõtmiseks tuleb PRIAle esitada kohustuse üleandmise-ülevõtmise teade.

  • Erandina arvestatakse 2019. aastal KSM toetusõigusliku maa hulka, millele saab taotleda VESI maa talvise taimkatte all hoidmise (edaspidi VESIT) toetust, ka viienda aasta rohumaa tingimusel, et sellel maal oli 2018. aastal KSM kohustus ja hiljemalt heintaimede kasvatamise viiendale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaimi või hoitakse seda maad mustkesas.

  • 2019. aastast alates ei saa VESI maa rohumaana hoidmise (edaspidi VESIR) kohustust suurendada üle 20% võrreldes VESIR esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalaga.

 

Toetusõiguslikkuse nõuded:

  • VESI toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.

  • VESI toetus on 5-aastase kohustusega. Kohustuseperioodi esimesel aastal peab taotlejal olema kehtiv KSM kohustus. Kehtiv KSM kohustus peab taotlejal olema ka siis, kui KSM kohustus või piirkondliku mullakaitse toetuse (edaspidi MULD) kohustus asendatakse osaliselt VESIR kohustusega, mistõttu algab taotlejal uus 5-aastane VESIR kohustus.

    Alates 2019. aastast ei saa uut KSM kohustust võtta. Kui taotleja, kellel puudub kehtiv KSM kohustus, soovib 2019. aastal võtta VESI kohustust, saab ta seda teha üksnes siis, kui ta võtab kehtiva KSM kohustuse kelleltki üle. KSM kohustuse ülevõtmiseks tuleb PRIAle esitada kohustuse üleandmise-ülevõtmise teade. KSM toetuse täpsemad tingimused on sätestatud maaeluministri 29.04.2015. a määrusega nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (vt ka KSM „Abiks taotlejale“).

  • Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.

  • Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad VESI toetuse nõuetele ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha.

  • Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

 

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeidning VESI toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab teise kohustuseaasta 1. detsembriks osalema Maaeluministeeriumi korraldatud veekaitsekoolitusel.

Kui taotlejal on olemas VESI toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015 määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel aadressil http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/tahistamine/mak_uus/.

 

VESI toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimise eest:

1. Maa hoidmine osaliselt talvise taimkatte all vähemalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul (VESIT)

  • VESIT toetust ei või taotleda taotleja, kes taotleb KSM toetust täiendava veekaitse lisategevuse elluviimise eest, mahepõllumajandusele ülemineku toetust või mahepõllumajandusega jätkamise toetust (edaspidi MAH).

  • VESIT toetusõiguslik on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (edaspidi NTA) asuv:

  • põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õli- või kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi põllukultuure), ravim- või maitsetaimi, köögivilja või maasikat;

  • põllumaa, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale aastale järgneva kohustuseaasta 15. juunil kasvatatakse seal põllukultuuri, ravim- või maitsetaimi, köögivilja, maasikat või hoitakse seda maad mustkesas. NB! Erandina saab 2019. a taotleda VESIT toetust ka viienda aasta rohumaale tingimusel, et sellel maal oli 2018. aastal kehtiv KSM kohustus ja hiljemalt heintaimede kasvatamise viiendale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaimi või hoitakse seda maad mustkesas.

  • põllumaa, millel kasvatatakse Põllumajandusameti poolt põldtunnustatud heintaimi seemne tootmiseks.

  • Toetusõigusliku maa hulka arvatakse ka mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava tee ja põllukultuuride, köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaimede või heintaimede vahel paiknev kuni 5 meetri laiune rohumaariba.

  • Baasnõue: Vähemalt 30% KSM toetusõiguslikust maast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
  • Täiendav nõue: Vähemalt 60% KSM toetusõiguslikust maast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

 

2. Maa hoidmine rohumaa all vähemalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul (VESIR)

  • VESIR toetusõiguslik on NTA-l asuv põld:

  • mis asub vähemalt 50 protsendi ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal;

  • millel asub allikas või karstilehter.

NTA-le jäävate alade ja objektide kaardikihti näete PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Kaitsmata põhjaveega alad“, „Allikad ja karstilehtrid“ ja/või „Olul. allika- ja karstialad“.

  • Toetust võib taotleda rohumaa (P, PR, TAR) kohta.

  • Toetust ei või taotleda keskkonnatundliku püsirohumaa (TPR) kohta.

  • Baas- ja täiendavad nõuded:

  • Taotleja peab täitma 5-aastase kohustuseperioodi jooksul kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” §-s 12 sätestatud püsirohumaa säilitamise kohustust.

    Täpsemat infot püsirohumaade säilitamise kohustuse ja konkreetsete massiividega seotud andmete kohta saab lugeda PRIA kodulehelt http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine.

     

    2018. a pindalatoetuste taotluste ja maksetaotluste andmete alusel vähenes Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 5%. Püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmiseks peab põllumajandustootja säilitama oma eelmisel aastal taotlusele märgitud püsirohumaa pindala ning taotlejatel, kelle kasutuses on viimase kahe aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, tuleb see etteantud pindala ulatuses tagasi rajada. 2019. aastal pole lubatud olemasolevaid püsirohumaid enam mitte mingis ulatuses üles harida. Taotlejad, kellele on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, peavad tagasirajatavad püsirohumaad taotlusele märkima maakasutustüübiga TAR.

    Taotlejad, kelle kasutuses on maad, millele kehtib 2016. a lõpul määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, kuid kes ei ole 2017. ega 2018. aastal püsirohumaad tagasi rajanud, peavad rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. 2017.-2019. aastal tagasirajatud püsirohumaa (TAR) kasutusotstarvet ei tohi muuta, sh püsirohumaa üleskündmise korral.

  • andmed põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta tuleb kanda veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse.

  • Toetusõiguslik maa, mille kohta VESIR toetust taotletakse, tuleb hoida rohukamara all, mis peab olema rajatud hiljemalt taotlemise aasta 15. juuniks.

  • Rohukamara kahjustamine maa ülekarjatamise tõttu on keelatud.

  • Rohukamarat võib uuendada ainult otsekülvi ja pealekülvi teel.

NB! Korraga saab taotlejal olla VESIT ja VESIR kohustus, kuid need kohustused peavad olema seotud erinevate aladega, samale maale üheaegselt mõlemat toetust taotleda ei saa.

 

Kohustus

VESIR toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) VESIR toetuse taotlemise esimesel aastal kindlakstehtud maal ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal VESIR toetuse taotlemisega.

VESIR kohustust saab suurendada kuni 20% esimese kohustuseaasta VESIR kohustusealuse maa pindalast. Kui taotleja VESIR kohustus suureneb üle 20%, tuleb taotlusel VESIR kohustuse alla planeeritud põldude pindala vähendada sellises ulatuses, et VESIR kohustuse suurenemine oleks kuni 20%. Kui taotleja ei vähenda VESIR kohustuse alla planeeritud põldude pindala nii palju, et kohustuse suurenemine oleks kuni 20%, määratakse talle toetust maksimaalselt selle pindala ulatuses, mis oli taotlejal kohustuse all 2018. aastal. See tähendab, et taotleja ei saa 2019. aastal VESIR toetust kogu suurenenud pindala ulatuses.

VESIR kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse. Kui VESIR kohustus algab ülevõtmise teel, st taotlejal endal puudub varasemast kehtiv VESIR kohustus, siis kohustust suurendada ei saa.

VESIR kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud. Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.

KSM kohustuse ja MULD kohustuse saab osaliselt või täielikult asendada VESIR kohustusega. Kohustuse asendamisel algab uus 5-aastane VESIR kohustus.

 

VESIT toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal VESIT toetuse taotlemisega.

VESIT kohustusega seotud maa, millel nõudeid järgitakse, võib igal aastal muutuda.

Kohustust saab üle anda üksnes taotlejale, kellel ei ole kehtivat VESIT kohustust. Kuna VESIT toetust ei saa samaaegselt taotleda MAH toetusega, siis ei saa VESIT kohustust üle anda taotlejale, kellel on kehtiv MAH kohustus.

Tagasi algusesse

 

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada vanas e-PRIAs pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus. Erinevad juhendid ja abiinfo, kuidas e-PRIAsse siseneda ja portaalis toimida, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel e-PRIA juhendite alajaotuses.

 

Esitada tuleb järgmised dokumendid:

  • vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus koos põldude loeteluga) ning põllumassiivi kaart või katastri kaart. Toetuse taotlemiseks tuleb pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse põldude loetelule (vorm PT50A) veergu 18 „VESI“ märkida põldudele vastavad toetuse taotlemise märked.

Taotleja peab taotlusele märkima kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada. Ta peab ära näitama ka põllumajandusmaa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,01 ha põllud ja põllud, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 hektarilise maa-ala. Kohustuslik on ära näidata ka põllud, mille kohta toetusi ei maksta ehk mis ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

  • kohustuse üleandmise-ülevõtmise teade, kui kohustus on teiselt taotlejalt üle võetud.

 

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik majapidamine ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist, esitades vormi „Teave põllumajandusliku majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus ülevõtjale toetuste maksmiseks“. Ülevõtmisperioodiks on 22. mai kuni 1. september.

Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

 

 

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib administratiivselt kõiki esitatud taotlusi ning kohapeal kontrollvalimitesse (vähemalt 5% meetme kohta) hõlmatud taotlejaid. Lisaks rakendab PRIA pindalade mõõtmistel kaugseire kontrolli. Nõuetele vastavuse süsteemi nõuete täitmist kontrollitakse kohapeal vähemalt 1% taotlejate hulgas. Kontrollide ja võimalike sanktsioonide kohta vt rohkem infot „Abiks taotlejast“.

PRIA teeb VESI toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2020. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2020. a. 

 

VESI toetuse määrad:

  • maa rohumaana hoidmise eest (VESIR):

  • kui rohumaa moodustab kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20 protsenti, 130 €/ha;

  • kui rohumaa moodustab kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20 protsendi, 70 €/ha.

  • maa talvise taimkatte all hoidmise eest (VESIT) 7 €/ha.

 

VESI toetus on üks seitsmest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr  1305/2013 II lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK toetusõiguslikud maad).

Kui taotleja ületab KSM, MULD, VESI, keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse, keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse, kohalikku sorti taimede kasvatamise ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.

 

 

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainformatsiooni saab PRIA loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 737 7679.

Tagasi algusesse

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus