Lisatud: 18. aprill 2017

Viimati muudetud: 01. detsember 2017

A A A
Prindi

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2017

2015. aastast peab ühtse pindalatoetuse taotleja täitma lisaks nõuetele vastavuse nõuetele ja otsetoetuste saamise üldistele nõuetele ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetuse (ROH) saamise nõudeid.

Meetme eelarve 2017. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on ühtsel pindalatoetusel 81 984 688  eurot ja rohestamise toetusel 37 111 200 eurot.

Täpsema info ühtse pindalatoetuse eesmärkide ja taotlemise tingimuste kohta leiate alljärgnevalt: 


 

VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ja rohestamise toetuse taotluste vastuvõtt kestab 2. maist kuni 22. maini 2017. Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood kestab 23. maist kuni 16. juunini 2017. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Pärast 16. juunit esitatud ühtse pindalatoetuse taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 16. juunini 2017. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Taotluse soovitame esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA (vana e-PRIA) vahendusel, mis asub aadressil http://www.pria.ee/et/ePRIA. Taotlust saab e-PRIAs esitada alates 2. maist kuni 16. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

Taotluse saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil info@pria.ee või posti teel PRIA keskuse aadressil PRIA, Tähe tn 4, Tartu 51010.

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast reedeni kl 8.30-16.00.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega on võimalik kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/reg).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondliku teenindusbüroo telefonil  ja infotelefonil 737 7679.

Samuti pakuvad põllu- ja maamajanduse konsulendid taotlejatele tasuta abi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel ning tuge e-PRIA kasutamisel. Täpsemat infot leiate Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt aadressil www.pikk.ee 

Tagasi algusesse

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Toetuse menetlemise aluseks on maaeluministri 17.04.2015. aasta määrus nr 32 “Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” (loe siit). Nõuded on selgitatud ka juhendis „Abiks taotlejale“.

ÜPTd saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut. Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Toetuse saamise eeldusteks on nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine. Jätkuvalt riigi omandis olevate maade või riigi omandis olevate maade ajutisse kasutusse ning kasutusvaldusesse andmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Selliste maade osas peab olema kindlasti kirjalik leping;

  • 2015. aastast alates on ÜPT-d taotledes kohustuslik järgida ka kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid (rohestamine). Taotleja peab täitma ÜPT nõudeid ning järgima kogu toetusõiguslikul põllumajandusmaal järgmisi rohestamise nõudeid:
    • põllumajanduskultuuride mitmekesistamine
    • ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade (ökoalade) olemasolu  põllumaal
    • püsirohumaa säilitamine

 

Rohestamise toetuse tutvustust koos näidetega saab lugeda siit;

  • Rohestamise nõuete täitmisest on vabastatud:
    • taotleja, kelle kõik maad on mahetunnustatud põllumajandusmaad. Kui taotlejal on lisaks mahetunnustatud põllumajandusmaadele ka mitte-mahetunnustatud põllumajandusmaid, on võimalik taotlusel valida, kas täita rohestamise nõudeid ainult mitte-mahepõllumajanduslikul maal või kogu maal. Nõuete täitmist kontrollitakse vastavalt taotleja tehtud valikule. Kui taotleja jätab valiku tegemata, siis kontrollitakse nõuete täitmist kogu maal;
    • taotleja, kes esitas 2015 väikepõllumajandustootja toetuse taotluse ja jätkab selles skeemis osalemist;
    • taotleja, kelle põldudel kasvavad üksnes püsikultuurid (maakasutus PK, nt viljapuud, marjapõõsad). Erandiks on taotlejad, kes kasvatavad madalametsa paju (Salix) – neile kehtib ökoalade nõue, kui paju pind on suurem kui 15,00 hektarit;
    • mitmekesistamise ning ökoalade nõudest on vabastatud kõik taotlejad, kelle põllumaa (P ja M maakasutus) on alla 10,00 ha.
    • taotleja on vabastatud ökoalade nõude täitmisest juhul, kui tema põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, sh mittetaotletud põllud asuvad pinnaliselt vähemalt 50% ulatuses nn metsasuse erisusega vallas. Metsasuse erisusega vallad 2017. a aprilli seisuga on loetletud toetuse lisamaterjalide juures "Rohestamise infomaterjal 2017 (näidetega)".
  • toetust saab taotleda vähemalt 1,00 hektarile toetusõiguslikule maale;
  • ÜPT taotlemisel loetakse üheks põlluks samal massiivil kõrvuti asuvad toetusõiguslikud põllud ka siis, kui need vastavad selle toetuse nõuetele ehk moodustavad ühtse kultuurigrupi ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha;
  • põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse;
  • maa peab olema hooldatud nii, et ebasoovitav taimestik (takjas, ohakas, puju, putked ja puittaimed) ei leviks ning seda maad saaks kasutusele võtta ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Sobilik tegevus maa hooldamiseks on põllumaa harimine, rohumaadel põllumajandusloomade karjatamine, rohumaa ja sööti jäetud maa niitmine või muul viisil hooldamine, mis annab niitmisele sarnase tulemuse;
  • põllumajanduskultuurid peavad olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks või peab põllumajandusmaa sama kuupäevaga olema kesas;
  • rohumaa ja sööti jäetud maa, mida ei ole märgitud ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana määratletud kesaks, peab vegetatsiooniperioodi jooksul olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Niide peab olema kokku kogutud hiljemalt 10. augustil. Loodusobjektina kaitse alla võetud rohumaa (Looduskaitseseaduse § 10 ja 11) peab olema hooldatud 20. augustiks;
  • 2017.  aastal ei pea põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohtu kokku koguma;
  • kui viljapuuaeda ei kasutata tootmiseks, peavad viljapuude ja marjapõõsaste reavahed samuti olema niidetud või muul viisil hooldatud 10. või 20. augustiks;
  • kui rohumaale taotletakse KSM lisatoetust mesilaste korjealade rajamise eest ja seda ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, siis on hooldamise tähtaeg 15. september;
  • püsirohumaad ja tagasirajatud püsirohumaad võib hekseldada alates 5. juulist;
  • KSM taotleja võib jätta üle aasta püsirohumaa hooldamata alates teisest kohustuse aastast maksimaalselt KSM toetusõigusliku maa pindalaga võrdses ulatuses, kuid püsirohumaa põldu ei tohi jätta hooldamata kahel järjestikusel aastal;
  • alates 2015. aastast on võimalik põllumajandusmaa kohta, mis on poolloodusliku koosluse (PLK) esinemisala ja vastab ka ÜPT toetusõigusliku maa nõuetele, maksta nii otsetoetuseid kui ka PLK toetust. Taotleja saab valida, millise toetuse nõudeid maal täidab;
  • põllumajandusliku tegevuse nõuete erisusena ei kehti hooldamise tähtajad järgmistel puhkudel:
    • rohumaale ja sööti jäetud maale, mis on märgitud ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana;
    • taotluse aastal rajatud rohumaale;
    • lühiajalisele rohumaale haljasväetise sissekünni aastal;
    • maale, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks;
  • põllumajandusmaa, millele toetust ei taotleta, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku;
  • hariliku kanepi kasvatamisel tuleb kinni pidada esitatavatest nõuetest (vt Abiks taotlejale);
  • lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamisel tuleb kinni pidada esitatavatest nõuetest (vt Abiks taotlejale);
  • põldudel tehtud tööd peavad olema kantud põlluraamatusse;
  • taotleja peab täitma nõuetele vastavuse nõudeid terves oma põllumajanduslikus majapidamises (vt nõuetele vastavuse trükis 2017).

 

Mida peab veel silmas pidama toetust taotledes:

  • Toetuse taotleja peab vastama aktiivse tootja nõuetele. Aktiivse tootja nõuetele vastamist kontrollitakse taotlejatel, kellele eelmisel aastal makstud (või uute taotlejate puhul jooksva aasta andmete alusel eeldatav) otsetoetuste summa on üle 5000 euro ja kes tegelevad lennujaamade, veerajatiste, alaliste spordiväljakute või puhkealade haldamisega, raudtee- või kinnisvarateenuste osutamisega või üksnes metsamajandamisega. Alates 2016. aastast ei pea selline taotleja esitama aktiivse tootja tõendamise vormi, vaid PRIA kontrollib eelnevalt kõik võimalikud tõendamise viisid ära ja kui ka siis ei selgu taotleja vastavus nõudele, küsitakse lisatõendust. Taotlejad, kelle summa oli alla 5000 euro, täiendavale analüüsile ei kuulu;
  • taotlusele tuleb märkida kogu põllumajanduslik maakasutus, mida taotlejal on õigus kasutada;
  • taotleja peab taotlusele märkima kõik vähemalt 0,3 ha suurused põllud, mille kohta toetust ei taotle ja ka need vähemalt 0,3 ha põllud, mis ei ole kantud PRIA põllumassiivide registrisse;
  • põllumajandusmaa kohta, mille andmed ei ole PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, tuleb toetuse taotlemisel esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal, millele on märgitud põllu piirid ja põllu number;
  • kõik põllud, mida taotleja kasutab ning mis on märgitud taotlusele, peavad olema nõuetekohaselt hooldatud;
  • taotlejad, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, sh püsirohumaa säilitamise nõuet ning kellele on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, ei tohi püsirohumaa kasutusotstarvet muuta ega püsirohumaad üles harida. Püsirohumaa ülesharimisele ja järgneb kohe esimesel aastal rohestamise toetuse vähendamine.
  • taotlejad, kes peavad täitma rohestamise nõudeid ja kelle kasutuses on 2017. aastal püsirohumaa tagasirajamise kohustuse arvutamise aluseks olnud maad, peavad  püsirohumaad tagasi rajama arvutamise aluseks olnud hektarite ulatuses 16. juuniks 2017. Tagasirajatavad püsirohumaad tuleb taotlusel märkida maakasutustüübiga TAR.  Nõude täitmata jätmisele järgneb rohestamise toetuse vähendamine.
  • taotlusel esitatud maakasutusi, mis mõjutavad rohestamise toetuse nõuete täitmist, on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 16. juunini 2017, hiljem esitatud muudatusi arvesse ei võeta;
  • püsirohumaade, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld (keskkonnatundlik püsirohumaa), kasutusotstarvet ei tohi muuta ega nimetatud maad üles künda;
  • püsirohumaa pind võib väheneda selle metsastamise tõttu.

 

Täpsema info püsirohumaa säilitamise ja tagasirajamise kohta leiate siit.

Tagasi algusesse

 

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada järgmised dokumendid:

  • vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus koos põldude loeteluga);
  • põllumassiivi kaart, millele on märgitud põldude loetelus loetletud põldude numbrid ja nende piirid. Kui taotleja kasutuses olev põllumajandusmaa ei ole kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, tuleb esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal;
  • kliendiregistris registreerimise avalduse vorm tuleb esitada taotlejatel, kelle andmeid PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide  registris varasemast ei ole. Kliendiks registreeruda saab ka uue e-PRIA vahendusel, mis asub aadressil http://www.pria.ee/et/ePRIA.

 

TOETUSE ÜHIKUMÄÄRA KEHTESTAMINE TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE NING FINANTSDISTSIPLIIN

Hiljemalt 1. augustil 2017 arvutab ja avaldab PRIA ühtse pindalatoetuse ja rohestamise prognoositavad ühikumäärad. PRIA kehtestab ühtse pindalatoetuse ja rohestamise ühikumäära 1. detsembriks 2017. Toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab PRIA 10. detsembriks 2017, arvestades kontrollide tulemusi. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2018.

PRIA kinnitas otsetoetuste ühikumäärad 30. novembril 2017.

 

 toetus  eurot
ühtne pindalatoetus  83,71
kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavada toetus  38,81



Finantsdistsipliini reeglite alusel toetuse vähendamine võib rakenduda ka 2017. Otsuse toetuse vähendamise osas võib teha Euroopa Nõukogu või Euroopa Komisjon hiljemalt 16. oktoobriks 2017.

Tagasi algusesse

 

TOETUSÕIGUSTEST

2017. aastal saab taotleda taas üleminekutoetusi, mis on tootmisest lahti seotud täiendavad otsetoetused määratud toetusõiguste alusel.Veise, piima ja ute täiendava otsetoetuse toetusõigusi ning põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõigusi saab endiselt teisele isikule üle anda ehk võõrandada. Heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõigust saab pärimise korral üle võtta. Toetusõiguste ülevõtmiseks tuleb koos ühtse pindalatoetuse taotlusega esitada vorm PT52. 2017. aasta alguse seisuga kehtivaid toetusõigusi saab näha siit.

 

Täpsema info põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuste kohta leiate siit.

Tagasi algusesse

 

LISAINFO JA KONTAKT

Küsimuste korral palume helistada otsetoetuste infotelefonil 737 7679.

Tagasi algusesse

Seotud valdkondade uudised

Maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2017. III kvartali ülevaatest selgub, et tänavu on sigade ja lindude arv kasvanud ning veiste arv püsib stabiilsena. Samuti on piima kogutoodang alates juunist võrreldes mullusega igakuiselt suurenenud.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner