Lisatud: 22. aprill 2016

Viimati muudetud: 18. aprill 2017

A A A
Prindi

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2016

2016. aastast peab ühtse pindalatoetuse taotleja täitma lisaks nõuetele vastavuse nõuetele ja otsetoetuste saamise üldistele nõuetele ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetuse (ROH) saamise nõudeid.

Täpsema info ühtse pindalatoetuse eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt: 

 


 

VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotluste vastuvõtt kestab 2. maist kuni 23. maini 2016. Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood kestab 24. maist kuni 17. juunini 2016. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Pärast 17. juunit esitatud ühtse pindalatoetuse taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 17. juunini 2016. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Taotluse soovitame esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel, mis asub aadressil http://www.pria.ee/et/ePRIA. Taotlust saab e-PRIAs esitada alates 2. maist kuni 17. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

Taotluse saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil info@pria.ee või posti teel PRIA keskuse aadressil PRIA, Tähe tn 4, Tartu 51010.

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast reedeni kl 8.30-16.00.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega on võimalik kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/reg).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondliku teenindusbüroo telefonil  ja infotelefonil 737 7679.

Kuni 17. juunini  pakuvad  e-PRIAs kasutamiseks ja pindalatoetuste taotluse esitamiseks tasuta juhendamist ka põllu- ja maamajanduse konsulendid, vt www.pikk.ee

 Tagasi algusesse

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Toetuse menetlemise aluseks on maaeluministri 17.04.2015. aasta määrus nr 32 “Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” (loe siit).

ÜPTd saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut. Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Toetuse saamise eeldusteks on nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine. Jätkuvalt riigi omandis olevate maade või riigi omandis olevate maade ajutisse kasutusse ning kasutusvaldusesse andmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Selliste maade osas peab olema kindlasti kirjalik leping;

  • 2015. aastast alates on ÜPT-d taotledes kohustuslik järgida ka kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid (rohestamine). Taotleja peab täitma ÜPT nõudeid ning järgima kogu toetusõiguslikul põllumajandusmaal järgmisi rohestamise nõudeid:
    • põllumajanduskultuuride mitmekesistamine
    • püsirohumaa säilitamine
    • ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade (ökoalade) olemasolu  põllumaal

Rohestamise toetuse tutvustust koos näidetega saab lugeda siit;

 

  • Rohestamise nõuete täitmisest on vabastatud:
    • taotleja, kelle kõik maad on mahetunnustatud põllumajandusmaad. Kui taotlejal on lisaks mahetunnustatud põllumajandusmaadele ka mitte-mahetunnustatud põllumajandusmaid, on võimalik taotlusel valida, kas täita rohestamise nõudeid ainult mitte-mahepõllumajanduslikul maal või kogu maal. Nõuete täitmist kontrollitakse vastavalt taotleja tehtud valikule;
    • taotleja, kes esitas 2015 väikepõllumajandustootja toetuse taotluse ja jätkab selles skeemis osalemist;
    • taotleja, kelle põldudel kasvavad üksnes püsikultuurid (maakasutus PK, nt viljapuud, marjapõõsad). Erandiks on taotlejad, kes kasvatavad madalametsa paju (Salix) – neile kehtib ökoalade nõue, kui paju pind on suurem kui 15,00 hektarit;
    • mitmekesistamise ning ökoalade nõudest on vabastatud kõik taotlejad, kelle põllumaa (P ja M maakasutus) on alla 10,00 ha.
    • taotleja on vabastatud ökoalade nõude täitmisest juhul, kui tema põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, sh mittetaotletud põllud asuvad pinnaliselt vähemalt 50% ulatuses nn metsasuse erisusega vallas. Metsasuse erisusega vallad on loetletud toetuse lisamaterjalide juures "Rohestamise infomaterjal 2016 (näidetega)".
    • rohumaale ja sööti jäetud maale, mis on märgitud ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana;
    • taotluse aastal rajatud rohumaale;
    • lühiajalisele rohumaale haljasväetise sissekünni aastal;
    • maale, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks;
    • kuni 3-aastane külvikorrasüsteemiga hõlmatud lühiajaline rohumaa osas, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri haljasväetisena kasutamise eesmärgil.
  • taotleda saab vähemalt 1,00 hektarile toetusõiguslikule maale;
  • ÜPT taotlemisel loetakse üheks põlluks samal massiivil kõrvuti asuvad toetusõiguslikud põllud ka siis, kui need vastavad selle toetuse nõuetele ehk moodustavad ühtse kultuurigrupi ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha;
  • põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse;
  • maa peab olema hooldatud nii, et ebasoovitav taimestik (takjas, ohakas, puju, putked ja puittaimed) ei leviks ning seda maad saaks kasutusele võtta ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Sobilik tegevus on põllumaa harimine, rohumaadel põllumajandusloomade karjatamine, rohumaa ja sööti jäetud maa niitmine või muul viisil hooldamine, mis annab niitmisele sarnase tulemuse;
  • põllumajanduskultuurid peavad olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks või peab põllumajandusmaa sama kuupäevaga olema kesas;
  • rohumaa ja sööti jäetud maa, mida ei ole märgitud ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana määratletud kesaks, peab vegetatsiooniperioodi jooksul olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Niide, sealhulgas hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 10. augustil. Loodusobjektina kaitse alla võetud rohumaa (LKS § 10 ja 11) peab olema hooldatud 20. augustiks;
  • kui viljapuuaeda ei kasutata tootmiseks, peavad viljapuude ja marjapõõsaste reavahed samuti olema niidetud või muul viisil hooldatud 10. või 20. augustiks;
  • kui rohumaale taotletakse KSM lisatoetust mesilaste korjealade rajamise eest ja seda ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, siis on hooldamise tähtaeg 15. september;
  • püsirohumaad võib hekseldada alates 5. juulist;
  • KSM taotleja võib jätta üle aasta püsirohumaa hooldamata alates teisest kohustuse aastast maksimaalselt KSM toetusõigusliku maa pindalaga võrdses ulatuses, kuid püsirohumaa põldu ei tohi jätta hooldamata kahel järjestikusel aastal;
  • alates 2015. aastast on võimalik põllumajandusmaa kohta, mis on poolloodusliku koosluse (PLK) esinemisala ja vastab ka ÜPT toetusõigusliku maa nõuetele, maksta nii otsetoetuseid kui ka PLK toetust. Taotleja saab valida, millise toetuse nõudeid maal täidab;
  • põllumajandusliku tegevuse nõuete erisusena ei kehti hooldamise tähtajad järgmistel puhkudel:
    • rohumaale ja sööti jäetud maale, mis on märgitud ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana;
    • taotluse aastal rajatud rohumaale;
    • lühiajalisele rohumaale haljasväetise sissekünni aastal;
    • maale, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks;
    • kuni 3-aastane külvikorrasüsteemiga hõlmatud lühiajaline rohumaa osas, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri haljasväetisena kasutamise eesmärgil.
  • erandina võib põllumajandusmaa hooldamisel jätta hekseldatud rohu kokku kogumata kuni 15 protsendil taotleja kasutuses olevast toetusõiguslikust põllumajandusmaast, mille kohta taotletakse toetust. 15% pinna hulka ei arvata maid, mis on piisavalt karjatatud või millelt on juba korra sööta kogutud, samuti puuvilja- ja marjaaiad, millel toimub tootmine või põllumajandusliku tegevuse nõuete erisuse alla kuuluvad põllud;
  • põllumajandusmaa, millele toetust ei taotleta, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku;
  • hariliku kanepi kasvatamisel tuleb kinni pidada esitatavatest nõuetest (vt Abiks taotlejale);
  • lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamisel tuleb kinni pidada esitatavatest nõuetest (vt Abiks taotlejale);
  • põldudel tehtud tööd peavad olema kantud põlluraamatusse;
  • taotleja peab täitma nõuetele vastavuse nõudeid terves oma majapidamises (vt nõuetele vastavus 2016).

Mida peab veel silmas pidama toetust taotledes:

  • Toetuse taotleja peab vastama aktiivse tootja nõuetele. Aktiivse tootja nõuetele vastamist kontrollitakse taotlejatel, kellele eelmisel aastal makstud (või uute taotlejate puhul jooksva aasta andmete alusel eeldatav) otsetoetuste summa on üle 5000 euro ja kes tegelevad lennujaamade, veerajatiste, alaliste spordiväljakute või puhkealade haldamisega, raudtee- või kinnisvarateenuste osutamisega või üksnes metsamajandamisega. Alates 2016. aastast ei pea selline taotleja esitama aktiivse tootja tõendamise vormi, vaid PRIA kontrollib eelnevalt kõik võimalikud tõendamise viisid ära ja kui ka siis ei selgu taotleja vastavus nõudele, küsitakse lisatõendust. Taotlejad, kelle summa oli alla 5000 euro, täiendavale analüüsile ei kuulu;
  • 2005. aastast alates tuleb taotlusele märkida kogu põllumajanduslik maakasutus, mida taotlejal on õigus kasutada;
  • taotleja peab taotlusele märkima kõik vähemalt 0,3 ha suurused põllud, mille kohta toetust ei taotleta ja ka need vähemalt 0,3 ha põllud, mis ei ole kantud PRIA põllumassiivide registrisse;
  • põllumajandusmaa kohta, mille andmed ei ole PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, tuleb toetuse taotlemisel esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal, millele on märgitud põllu piirid ja põllu number;
  • kõik põllud, mida taotleja kasutab ning mis on märgitud taotlusele, peavad olema nõuetekohaselt hooldatud;
  • taotleja peab säilitama oma eelmisel aastal taotlusele märgitud püsirohumaa pindala. Püsirohumaade, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld (keskkonnatundlik püsirohumaa), kasutusotstarvet ei tohi muuta ega nimetatud maad üles künda;
  • püsirohumaa pind võib väheneda selle metsastamise tõttu.

 Tagasi algusesse

 

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada järgmised dokumendid:

  • vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus koos põldude loeteluga);
  • põllumassiivi kaart, millele on märgitud põldude loetelus loetletud põldude numbrid ja nende piirid. Kui taotleja kasutuses olev põllumajandusmaa ei ole kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, tuleb esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal;
  • kliendiregistris registreerimise avalduse vorm tuleb esitada taotlejatel, kelle andmeid PRIA toetuste registris ei ole.

 

TOETUSE ÜHIKUMÄÄRA KEHTESTAMINE TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE NING FINANTSDISTSIPLIIN

Hiljemalt 1. augustil 2016 arvutab ja avaldab PRIA ühtse pindalatoetuse ja rohestamise prognoositavad ühikumäärad.

PRIA kinnitas ühtse pindalatoetuse ja rohestamise ühikumäära 28. novembril 2016. Täpsemalt loe siit.

Toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab PRIA 10. detsembriks 2016, arvestades kontrollide tulemusi. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2017.

Finantsdistsipliini reeglite alusel toetuse vähendamine võib rakenduda ka 2016. Otsuse toetuse vähendamise osas võib teha Euroopa Nõukogu või Euroopa Komisjon hiljemalt 16. oktoobriks 2016.

 Tagasi algusesse

 

TOETUSÕIGUSTEST

Kuigi 2016. a ei ole võimalik taotleda ühtegi üleminekutoetust, saab endiselt teisele isikule üle anda ehk võõrandada veise, piima ja ute täiendava otsetoetuse toetusõigusi ning põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõigusi. Heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõigust saab pärimise korral üle võtta. Toetusõiguste ülevõtmiseks tuleb koos ühtse pindalatoetuse taotlusega esitada vorm PT52. Toetusõigusi saab näha pindalatoetuste 2015 üldinfo juurest. (vaata siit) 

Tagasi algusesse

 

LISAINFO JA KONTAKT

Küsimuste korral palume helistada otsetoetuste infotelefonil 737 7679.

Tagasi algusesse

Seotud valdkondade uudised

12.-13. oktoobril toimub Tallinnas Euroopa Liidu taimeterviseametnike kõrgetasemeline kohtumine, kus lisaks avalikkuse teadlikkuse tõstmisele on üheks peateemaks nõuete rikkumised.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner