Lisatud: 22. juuni 2018

Viimati muudetud: 21. september 2018

A A A
Prindi

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 6.4) 2018 III voor


Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng ˮ alameetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames antav toetus.

Meetme üldine eesmärk on maapiirkonnas (eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades) püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomise soodustamiseks maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine.

Maapiirkonna mõiste on määratletud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 punktis 8.1.

Kogu käesolevaks programmperioodiks kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 44,46 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseering 12,54 miljonit eurot. Käesolevaks vooruks on meetme eelarve kokku 17 miljonit eurot ja see jaguneb sihtgruppide vahel järgmiselt: põllumajandusettevõtjatele ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele on kogu eelarvest eraldatud 7 miljonit eurot ja  mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 10 miljonit eurot.

Toetustaotluste esitamine toimub ainult elektroonselt e-PRIA kaudu. Toetustaotlusi saab esitada 10.septembrist 17.septembrini 2018. Alates 03.septembrist on võimalik toetustaotlust e-PRIAs eeltäita.

Täpsema info toetuse eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt:

 

 

EESMÄRK


Toetuse spetsiifilised eesmärgid on:

  • Põllumajandusettevõtja tegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.
  • Muu maaettevõtja mittepõllumajandusliku tegevuse arendamine ja mitmekesistamine.

Tagasi algusse


VASTUVÕTUAEG JA -KOHT


Taotlusi võetakse vastu 10.septembrist 17.septembrini 2018.

Toetustaotluste esitamine toimub ainult elektroonselt PRIA iseteeninduskeskkonna e-PRIA kaudu. Toetustaotlusi saab esitada 10.septembrist 17.septembrini 2018. Alates 3.septembrist on võimalik toetustaotlusi e-PRIAs eeltäita.

Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust ja investeeringuobjekti.

Vajadusel saab e-PRIA kasutamisel abi investeeringutoetuste infotelefonilt 737 7678, e-posti aadressilt info@pria.ee või PRIA maakondlikest teenindusbüroodest. Teenindusbüroodes on kohapeal olemas kliendiarvutid, mille kasutamiseks on võimalik endale sobiv aeg broneerida (http://www.pria.ee/broneering). Meie klienditeenindajad aitavad e-teenusega tutvuda ning on abiks taotluse eeltäitmisel ja esitamisel.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks (vaata täpsemalt siit).

Tagasi algusse

 

TOETUSE ANDMISE JA KASUTAMISE TINGIMUSED


Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud põllumajandusministri 13.märtsi 2015 määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“

Toetust saavad taotleda:

  • mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja);

  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro;

  • juriidiline isik, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega (edaspidi koos avaliku sektori põllumajandusettevõtja):

1. riigivaraseaduse § 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses riigi enamusotsustusõigusega äriühing;

2. mittetulundusühing, mille juhatuse liikmetest vähemalt poole määrab riik;

3. riigi asutatud sihtasutus, mille nõukogu liikmetest vähemalt poole määrab riik.

 

Mikroettevõtja mõiste selgitus on toodud Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisas, artiklis 2. Nimetatud soovitus koos Komisjoni juhistega ettevõtja suuruse tuvastamiseks on leitav VKE määratlust käsitlevast teatmikust (avanenud leheküljelt valida link „VKEde määratlust käsitlev teatmik“);

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Komisjoni soovituse kohaselt peab taotleja ettevõtte töötajate arvu, aastakäibe ja/või bilansimahu kindlaks tegemisel arvestama, kas ta on autonoomne, partner või sidusettevõtja.

Põllumajandustooted on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted. Lisa esimeses veerus kajastatakse Brüsseli nomenklatuuri rubriigi number (rühma number) ja teises veerus on toote kirjeldus. Selleks, et teada saada, millisesse rühma toode kuulub, tuleb teha päring kaupade nomenklatuuri tabelist ning seejärel vaadata, kas see rühm on toodud I lisa nimekirjas.

 

Taotlejale on kehtestatud järgmised nõuded:

  • taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;

  • taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

  • taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti.

 

Lisaks eelnevale on määruse § 2 lõikes 2 sätestatud veel rida nõudeid, millele taotleja peab vastama. Taotleja maksevõime näitaja ja võlakordaja peavad vastama nõuetele, taotleja on enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ning äriühingust taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded on taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad.  

Avaliku sektori põllumajandusettevõtja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses.

Täpsemalt palume kõikide taotlejale kehtestatud nõuetega tutvuda meetme määrusest.

 

Toetust võib taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks vajalike järgmiste tegevuste kohta:

 
1) ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos ehitise ehitamine) või hoone parendamine;

Kui investeeringuobjektiks on ehitis, tuleb hinnapakkumuste võtmisel arvestada, et alates 1.juulist 2018.a. on ehitajal kohustus tõendada kutsepädevust ehitusloakohustusliku ehitustegevuse korral. Pädevustunnistust saab kontrollida MTR-registrist järgnevalt:

Majandustegevuse register -> Otsingud -> Ettevõtja -> Sisestada ettevõtja nimi -> Klikkida ettevõtja nime real luubi ikoonile -> klikkida konkreetse tegevusala real (nt. ehitamine või omanikujärelevalve) luubi ikoonile.

Hoone parendamine on hoone üksiku osa vahetamine samaväärse vastu või hoonega seotud remonditöö, näiteks katusematerjali vahetamine sama materjali vastu, hoone osa või materjali vahetamine samaväärse vastu, samuti akende ja uste vahetamine. Parendamise alla kuuluksid ka hoone värvimine, vuukide täitmine, pragude parandamine, viimistlustööd jne, seega kõik sellised remonditööd, mille kaudu pikendatakse materiaalse põhivara eluiga ning tõstetakse selle väärtust. Kui hoonega seotud remonditööd tehakse hoone ehitamise käigus, siis kuulub see tegevus hoone ehitamise, mitte hoone parendamise alla.
Hoone parendamise puhul tuleb silmas pidada, et määruse § 5 lõike 2 kohaselt on hoone parendamise abikõlblikele kuludele suurusele seatud teatud piirangud. Hoone parendamise abikõlblik maksumus kokku ei või olla väiksem kui 3000 eurot ja suurem kui 13 000 eurot. Toetust võib taotleda ka mitme hoone parendamiseks, kuid seejuures tuleb arvestada nimetatud piirmäärasid.

2) masina või seadme, välja arvatud määruse § 6 punktis 11 nimetatud masin või seade, ostmine ja paigaldamine;

Toetust saab taotleda sellise masina või seadme ostmiseks ning paigaldamiseks, mis ei ole sõidu- ja veovahend, liikurmasin, auto alusel valmistatud eritöömasin, tasakaaluliikur, traktor, niiduk, õhusõiduk (sh droon või muu mehitamata õhusõiduk), veesõiduk ega haagis. Integreeritavate masinate ja seadmete ostmisel ja paigaldamisel tuleb silmas pidada, et seda ümbritseva mööblieseme või sisustuselemendi ostmine ja paigaldamine ei ole toetatav tegevus, kuna toetust antakse ainult ehitise ehitamiseks või masina või seadme ostmiseks ja paigaldamiseks – ruumide sisustamine ei ole toetatav tegevus.

3) rändkaupluse või selle sisseseade ostmine.

Toetatavaks tegevuseks on rändkaupluse ostmine koos sisseseadega või ainult rändkaupluse ostmine või ainult rändkaupluse sisseseade ostmine. Rändkaupluse mõiste tuleneb kaubandustegevuse seaduse § 15 lõikest 3 ja tähendab ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuvat kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõidukit, millel ei pea olema müügisaali.

 

Avaliku sektori põllumajandusettevõtja võib toetust taotleda ehitise ehitamiseks, hoone parendamiseks või masina/seadme ostmiseks ja paigaldamiseks üksnes siis, kui see on seotud kultuuri edendamisega või kultuuripärandi säilitamisega.

Oluline on, et eelnimetatud tegevustega kavandatav investeeringuobjekt asuks maaelu arengukava punktis 8.1 esitatud määratlusele vastavas maapiirkonnas. Maapiirkond on:

  • vallad, va Tallinnaga piirnevad vallad (Kiili vald, Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Saku vald);

  • kuni 4000 elanikuga väikelinnad, sh kuni 4000 elanikuga vallasisesed linnad.


Toetatavaks tegevuseks on ka investeering päikese-, vee- ja tuuleenergia tootmisse ning bioenergia tootmisse. Bioenergia all peetakse silmas biomassist toodetud elektrit, soojust, vedelkütust või gaasi.

Määruses kasutatakse ka mõistet ’I lisa bioenergia’, mis on tegelikult üks osa bioenergiast. I lisa bioenergia puhul on mõeldud seda, et elekter, soojus, vedelkütus või gaas toodetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tootest (nimetatud tooted on üks osa biomassist). Kui põllumajandustootja investeeringuobjekt on seotud I lisa bioenergia tootmisega, siis tuleb kogu toodetud energia või osa sellest müüa ettevõttest välja.

 

Koos määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevustega võib toetust taotleda järgmisteks kaasnevateks tegevusteks (§ 4 lõige 3):

1) toetatava ehitisega kaasnev projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö ning energiaauditi tellimine (ettevalmistav töö);

2) toetatava ehitustöö üle ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine;

3) toetatava investeeringuobjektiga kaasneva litsentsi, patendi või kasuliku mudeli ostmine;

4) toetatava ehitise juurde kuuluva eratee või parkla ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

5) toetatava ehitise ehitamise puhul elektrivõimsuse suurendamine või elektri-, veevarustus- või kanalisatsioonivõrguga liitumine;

6) toetatava masina või seadme ostmise või paigaldamise puhul elektrivõimsuse suurendamine ja vajaduse korral elektrivõrguga liitumine, kui tegemist ei ole rendilepingu alusel kasutatava ehitisega;

7) toetatava investeeringuobjekti juurde kuuluva infotehnoloogilise lahenduse ja tarkvara ostmine ja paigaldamine;

8) infotehnoloogia- ja valveseadmete ning toodangu kvaliteeti määravate seadmete ostmine ja paigaldamine;

9) lairibavõrgule juurdepääsuühenduste, nagu liini ja liinirajatiste rajamine.

 

Juhime tähelepanu, et:

  • omanikujärelevalve abikõlblik maksumus saab olla kuni kolm protsenti selle investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest, mille üle omanikujärelevalvet tehakse;

  • ettevalmistava töö abikõlblik maksumus saab olla kuni kümme protsenti selle investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest, millega ettevalmistav töö kaasnes;

  • kaasnevate tegevuste abikõlblikud maksumused kokku võivad olla kuni 30 protsenti § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste abikõlblikust maksumusest.

 

Samuti juhime tähelepanu, et võrreldes eelmiste voorudega on muutunud kaasnevate tegevuste loetelu. Toetatava ehitise juurde kuuluva veevarustus-, kanalisatsiooni-, reoveepuhastus- või küttesüsteemi ehitamine ning nende juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine, mida varasemalt käsitleti kaasneva tegevusena, loetakse nüüd ehitamise osaks.

Toetust ei saa taotleda määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt on seotud justiitsministri 28.detsembri 2005.a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (EMTAK 2008) nimetatud teatud tegevusvaldkondadega (määruse § 4 lg 2).

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse koduleheküljel on EMTAK 2008 tegevusalad välja toodud ning lisaks on seal ka vastav otsingusüsteem. Abiinfo: tegevusala.emtak@just.ee

Lisaks teatud tegevusvaldkondadele ei saa toetust taotleda, kui investeeringuobjekt on seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud omatoodetud toodete turustamisega edasimüüjale või töötlejale või nimetatud toodetest üle 20 protsendi turustamisega.

Määruse § 6 sätestab kulude loetelu, mis ei ole abikõlblikud. Juhime tähelepanu, et toetust ei saa taotleda majutusteenuse osutamisel uue voodikoha rajamiseks ja turismiseaduse § 18 lõigetes 8, 9 ja 11 nimetatud majutusettevõttes hoone parendamiseks, ehitamiseks ja ehitise või rajatise sisustamiseks statsionaarse põhivaraga. Täpsemalt palume lugeda meetme määrusest ja seletuskirjast.

Kui tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused. Kui tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 5000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse. Ehitise ehitamise korral tuleb hinnapakkumus esitada PRIA poolt koostatud vastaval vormil.

Avaliku sektori põllumajandusettevõtja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses ning peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust.


Rahastamisvahendid investeeringute planeerijatele

Maaeluministeerium ja Maaelu Edendamise SA sõlmisid lepingu, mille järgi väljastab sihtasutus laene ja tagatisi Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest põllumajandus-, toidutööstus- ja maapiirkonna ettevõtjatele.

Rahastamisvahendist rahastatakse investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis vastavad toetatavatele tegevustele seoses meetmega 6.4 "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.

Vaata lähemalt http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/rahastamisvahendid/.


Toetuse andmise ja kasutamise tingimustega palume kindlasti täpsemalt tutvuda meetme määrusest.

Tagasi algusse


TOETUSE MÄÄR JA SUURUS


Toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ja:

1) mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;

2) põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;

3) avaliku sektori põllumajandusettevõtjale kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest.


Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot programmiperioodil kokku. Toetuse maksimaalne suurus avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul on kuni 3 000 000 eurot.

Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui 150 000 eurot programmiperioodil kokku.

Avaliku sektori põllumajandusettevõtjale antav toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.

Põllumajandustootjale ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi (VTA) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses. Sellest lähtuvalt ei tohi taotleja toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.

VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

 

Mõiste „Üks ettevõtja” hõlmab nimetatud määruse tähenduses kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.


Erinevalt maksimaalse toetuse suuruse määramisest on vähese tähtsusega abi maksimaalse toetuse suuruse määramise korral kontserni mõiste piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt.

Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Kumuleerimisreeglite kohaselt ei tohi toetuse suurus koos jooksval majandusaastal ja vahetult eelneval kahel majandusaastal komisjoni määruse nr 1407/2013, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 (põllumajanduslik vähese tähtsusega abi) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 (kalanduslik vähese tähtsusega abi) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. Näiteks kui ettevõtja on saanud määruse nr 1407/2013 alusel vähese tähtsusega abi 200 000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega kalanduslikku vähese tähtsusega abi.

Tagasi algusse

 

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE


PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.

PRIA hindab taotlusi vastavalt määruse lisas olevatele hindamiskriteeriumitele:

  • põllumajandustootjate esitatud taotlusi punktides 1–14 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel;

  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate esitatud taotlusi lisa punktides 1–5; 8-12 ja 14 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel;

  • avaliku sektori põllumajandusettevõtja esitatud taotlusi punktides 1-3 ja 5-8.


Hindamistulemuste alusel koostatakse kaks taotluste paremusjärjestust, üks põllumajandustootjate ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja kohta ning teine mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate kohta. Paremusjärjestused avaldatakse PRIA kodulehel meetme infot kajastaval lehel nimetusega „Taotlejate hindepunktid“.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.


Taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa on:

  • põllumajandustootja jaoks 17 hindepunkti;

  • avaliku sektori põllumajandusettevõtja jaoks kuni 150 000 euro suuruse toetuse puhul 17 hindepunkti;

  • avaliku sektori põllumajandusettevõtja jaoks üle 150 000 euro suuruse toetuse puhul 55 hindepunkti;

  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleva mikroettevõtja jaoks 16 hindepunkti.

 

Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Võrdsete taotletava toetuse summadega taotluste puhul eelistatakse selle taotleja taotlust, kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli väiksem.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast, hiljemalt 8.veebruariks 2019.a.

Taotleja võib toetatava investeeringu tegemist alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Seega investeeringu tegemist tõendavad dokumendid (määruse § 17) võivad olla väljastatud samuti alates sellest päevast (erandiks on ettevalmistav töö, mille puhul töö tegemist tõendavad dokumendid võivad olla väljastatud alates 2014. aasta 1.jaanuarist).

Toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate nõuetekohaste dokumentidega. Nimetatud maksetaotlust ja investeeringu tegemist tõendavaid dokumente saab PRIA-le esitada kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta, seda kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Erandiks on investeeringu tegemine liisinguga, mille korral saab investeeringu tegemist tõendavaid dokumente esitada viie aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning seda neli korda aastas (kokku 20 korda).

Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja alles siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

Juhime tähelepanu, et toetuse saajale on sätestatud rida kohustusi, millega palume täpsemalt tutvuda meetme määrusest § 16.

PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul nõuetekohaste maksedokumentide laekumisest arvates.

Taotleja võib taotleda ka toetatava tegevuse rahastamist enne kulutuste tegemist osaliselt tasutud kuludokumentide (OTKA) alusel. Eelduseks on, et kõnealune investeering või selle osa on tehtud (töö või teenus lõpetatud, kaup ostetud), taotleja on selle vastu võtnud ning teenuse/kauba pakkujale tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma. Toetuse väljamaksmiseks OTKA alusel tuleb PRIA-le esitada e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate nõuetekohaste dokumentidega.

Pärast PRIA käest raha laekumist peab toetuse saaja tasuma saadud raha viivitamata sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa. Raha ülekandmise tõestuseks esitab toetuse saaja PRIA-le teatise koos maksmist tõendava dokumendiga (arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Teatis koos maksekorralduse(te)ga tuleb PRIAle esitada seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest.

Nimetatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepinguga ostetava vara puhul.

NB! 27.08.2018 jõustus määruse muudatus, millega muudetakse liisingumaksete abikõlblikkuse ja investeeringu elluviimist tõendavate dokumentide esitamise maksimaalset tähtaega. Eelnevalt kehtiva määruse kohaselt olid liisingumaksed abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb üle viie aasta möödudes arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril. Pärast muudatust on liisingumaksed endiselt abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb üle viie aasta möödudes arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid muutub kuupäev, mis ajaks peab omandiõigus olenemata viie aasta täitumisest üle minema - selleks kuupäevaks on 2023. aasta 30. juuni. Määruses muudetakse ka investeeringu elluviimist tõendavate dokumentide esitamise aega liisingulepingu alusel tehtava investeeringu puhul. Kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid peavad olema PRIAle esitatud hiljemalt 30. juunil. 2023.

Tagasi algusse

LISAINFO JA KONTAKT


Lisainfot saab PRIA keskusest Tartus, Tähe tn 4, infotelefonil 737 7678, e-post info@pria.ee.

Seotud valdkondade uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Kõik uudised »

Seotud valdkondades avatud taotlusvoorud

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner