Lisatud: 25. juuli 2016

Viimati muudetud: 29. november 2017

A A A
Prindi

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus 2016

Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng ˮ alameetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames antav toetus.  

Meetme üldine eesmärk on maapiirkonnas (eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades) püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomise soodustamiseks maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine.

Maapiirkonna mõiste on määratletud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 punktis 8.1

Kogu käesolevaks programmperioodiks kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 44,46 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseering 12,54 miljonit eurot. Käesolevaks vooruks on meetme eelarve kokku 12 miljonit eurot ja see jaguneb kahe sihtgrupi vahel. Põllumajandusettevõtjatele on kogu eelarvest eraldatud 3,6 miljonit eurot ja  mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 8,4 miljonit eurot.

Teises voorus toimub toetustaotluste esitamine ainult elektroonselt uue e-PRIA kaudu. Toetustaotlusi saab esitada 22. augustist 29. augustini 2016.  Alates 15. augustist on võimalik toetustaotlust uues e-PRIAs eeltäita. 

Täpsema info toetuse eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt:


 

 


 

 

EESMÄRK

 Toetuse spetsiifilised eesmärgid on:

  • Põllumajandusettevõtja tegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.
  • Muu maaettevõtja mittepõllumajandusliku tegevuse arendamine ja mitmekesistamine.

Tagasi algusse

VASTUVÕTUAEG JA -KOHT

Taotlusi võetakse vastu 22. augustist kuni 29. augustini 2016.

 Teises taotlusvoorus toimub toetustaotluste esitamine ainult elektroonselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Toetustaotlusi saab esitada 22. augustist kuni 29. augustini 2016.  Alates 15. augustist on võimalik toetustaotlusi uues e-PRIAs eeltäita. 

Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust ja investeeringuobjekti.

Vajadusel saab e-PRIA kasutamisel abi investeeringutoetuste infotelefonilt 737 7678, e-posti aadressilt info@pria.ee või PRIA maakondlikest teenindusbüroodest. Teenindusbüroodes on kohapeal olemas kliendiarvutid, mille kasutamiseks on võimalik endale sobiv aeg broneerida (http://www.pria.ee/broneering). Meie klienditeenindajad aitavad e-teenusega tutvuda ning on abiks taotluse eeltäitmisel ja esitamisel.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Selleks palume täita ja esitada „Avaldus andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse." Avalduse ja selgitava teksti leiate PRIA kodulehelt http://www.pria.ee/et/Registrid/Toetuste_register. Andmete registrisse kandmise avalduse palume  esitada enne toetuse taotluse esitamist.

Tagasi algusesse

TOETUSE ANDMISE JA KASUTAMISE TINGIMUSED 

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud põllumajandusministri  13. märtsi 2015 määrusega nr 25  „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise  investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“   

Toetust saavad taotleda:

  • mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja);

Põllumajandustooted on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted.

  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro. 

Mikroettevõtja mõiste selgitus on toodud Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisas, artiklis 2. Nimetatud soovitus koos Komisjoni juhistega ettevõtja suuruse tuvastamiseks on leitav VKE määratlust käsitlevast teatmikust (avanenud leheküljelt valida link „VKEde määratlust käsitlev teatmik“).

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.  

Komisjoni soovituse kohaselt peab taotleja ettevõtte töötajate arvu, aastakäibe ja/või bilansimahu kindlaks tegemisel arvestama, kas ta on autonoomne, partner või sidusettevõtja.


Lisaks sellele, et taotleja peab olema mikroettevõtja ja omama teatud suuruses müügitulu, on määruse § 2 lõikes 2 sätestatud veel rida nõudeid, millele taotleja peab vastama. Taotleja peab olema usaldusväärne, see tähendab et tal ei tohi olla maksuvõlga ja tema suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti. Samuti peavad taotleja majandusnäitajad (maksevõime ja võlakordaja) vastama nõuetele.

Täpsemalt palume kõikide taotlejale kehtestatud nõuetega tutvuda meetme määrusest.

Toetust võib taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks vajalike järgmiste tegevuste kohta:

1)      ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos ehitise ehitamine) või hoone parendamine;

Hoone parendamine on hoone üksiku osa vahetamine samaväärse vastu või hoonega seotud remonditöö, näiteks katusematerjali vahetamine sama materjali vastu, hoone osa või materjali vahetamine samaväärse vastu, samuti akende ja uste vahetamine. Parendamise alla kuuluksid ka hoone värvimine, vuukide täitmine, pragude parandamine, viimistlustööd jne, seega kõik sellised remonditööd, mille kaudu pikendatakse materiaalse põhivara eluiga ning tõstetakse selle väärtust. Kui hoonega seotud remonditööd tehakse hoone ehitamise käigus, siis kuulub see tegevus hoone ehitamise, mitte hoone parendamise alla.

Hoone parendamise puhul tuleb silmas pidada, et määruse § 5 lõike 2 kohaselt on hoone parendamise abikõlblikele kuludele suurusele seatud teatud piirangud. Hoone parendamise abikõlblik maksumus kokku ei või olla väiksem kui 3000 eurot ja suurem kui 13 000 eurot. Toetust võib taotleda ka mitme hoone parendamiseks, kuid seejuures tuleb arvestada nimetatud piirmäärasid.


2) masina või seadme, välja arvatud määruse § 6 punktis 11 nimetatud masin või seade, ostmine ja paigaldamine;

 

Toetust saab taotleda sellise masina või seadme ostmiseks ning paigaldamiseks, mis ei ole sõidu- ja veovahend, liikurmasin, auto alusel valmistatud eritöömasin, tasakaaluliikur, traktor, niiduk, õhusõiduk (sh droon või muu mehitamata õhusõiduk), veesõiduk ega haagis. Integreeritavate masinate ja seadmete ostmisel ja paigaldamisel tuleb silmas pidada, et seda ümbritseva mööblieseme või sisustuselemendi ostmine ja paigaldamine ei ole toetatav tegevus, kuna toetust antakse ainult ehitise ehitamiseks või masina või seadme ostmiseks ja paigaldamiseks – ruumide sisustamine ei ole toetatav tegevus.


 3) rändkaupluse või selle sisseseade ostmine. 

Toetatavaks tegevuseks on  rändkaupluse ostmine koos sisseseadega või ainult rändkaupluse ostmine või ainult rändkaupluse sisseseade ostmine. Rändkaupluse mõiste tuleneb kaubandustegevuse seaduse § 15 lõikest 3 ja tähendab ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuvat kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõidukit, millel ei pea olema müügisaali.

Oluline on, et eelnimetatud tegevustega kavandatav  investeeringuobjekt asuks maaelu arengukava punktis 8.1 esitatud määratlusele vastavas maapiirkonnas. Maapiirkond on:

  • vallad, va Tallinnaga piirnevad vallad (Kiili vald, Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Saku vald);
  • kuni 4000 elanikuga väikelinnad, sh kuni 4000 elanikuga vallasisesed linnad.

Toetatavaks tegevuseks on ka investeering päikese-, vee- ja tuuleenergia tootmisse ning bioenergia tootmisse. Bioenergia all peetakse silmas biomassist toodetud elektrit, soojust, vedelkütust või gaasi.

Määruses kasutatakse ka mõistet ’I lisa bioenergia’, mis on tegelikult üks osa bioenergiast. I lisa bioenergia puhul on mõeldud seda, et elekter, soojus, vedelkütus või gaas toodetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tootest (nimetatud tooted on üks osa biomassist). Kui põllumajandustootja investeeringuobjekt on seotud  I lisa bioenergia tootmisega, siis tuleb kogu toodetud energia või osa sellest müüa ettevõttest välja.

Koos määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevustega võib toetust taotleda järgmisteks kaasnevateks tegevusteks (§ 4 lõige 3):
 1) toetatava ehitisega kaasnev projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö ning energiaauditi tellimine (ettevalmistav töö);
 2) toetatava ehitustöö üle ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine;
 3) toetatava investeeringuobjektiga kaasneva litsentsi, patendi või kasuliku mudeli ostmine;
 4) toetatava ehitise juurde kuuluva eratee või platsi ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
 5) toetatava ehitise juurde kuuluva veevarustus-, kanalisatsiooni-, reoveepuhastus- või küttesüsteemi ehitamine ning nende juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine, veevarustus- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine;
 6) toetatava ehitise juurde kuuluva elektrisüsteemi ja elektripaigaldise ehitamine ning nende juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine ning elektrivõrguga liitumine;
 7) toetatava investeeringuobjekti juurde kuuluva infotehnoloogilise lahenduse ja tarkvara ostmine ja paigaldamine;
 8) infotehnoloogia- ja valveseadmete ning toodangu kvaliteeti määravate seadmete ostmine ja paigaldamine;
 9) lairibavõrgule juurdepääsuühenduste, nagu liini ja liinirajatiste rajamine.

Kavandatava investeeringuobjekti ehitamise juurde kuuluvate veevarustus-, kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemide ehitamine, nende juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamisega seotud tööd ning toetatava ehitise juurde kuuluva elektrisüsteemi ja elektripaigaldise ehitamine ning nende juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine hõlmavad tegevusi, mis ei kuulu ehitise koosseisu ja jäävad hoone perimeetrist väljapoole. 

 

Juhime tähelepanu, et:

  • omanikujärelevalve abikõlblik maksumus saab olla kuni kolm protsenti selle investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest, mille üle omanikujärelevalvet tehakse;
  • ettevalmistava töö abikõlblik maksumus saab olla kuni kümme protsenti selle investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest, millega ettevalmistav töö kaasnes.
  • kaasnevate tegevuste abikõlblikud maksumused kokku võivad olla kuni 30 protsenti § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste abikõlblikust maksumusest.

Toetust ei saa taotleda määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt on seotud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (EMTAK 2008) nimetatud teatud tegevusvaldkondadega (määruse § 4 lg 2).

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse koduleheküljel on EMTAK 2008 tegevusalad välja toodud ning lisaks on seal ka vastav otsingusüsteem. abiinfo: tegevusala.emtak@just.ee E-R  9.00 - 16.00

Lisaks teatud tegevusvaldkondadele ei saa toetust taotleda, kui investeeringuobjekt on seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud omatoodetud toodete turustamisega edasimüüjale või töötlejale või nimetatud toodetest üle 20 protsendi turustamisega.

Määruse § 6 sätestab kulude loetelu, mis ei ole abikõlblikud. Juhime tähelepanu, et toetust ei saa taotleda majutusteenuse osutamisel uue voodikoha rajamiseks ja  „Turismiseaduse” § 18 lõigetes 8, 9 ja 11 nimetatud majutusettevõttes hoone parendamiseks, ehitamiseks ja ehitise või rajatise sisustamiseks statsionaarse põhivaraga. Täpsemalt palume lugeda meetme määrusest ja seletuskirjast.

Kui tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused. Kui tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 5000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse. Ehitise ehitamise korral tuleb hinnapakkumus esitada PRIA poolt koostatud vastaval vormil.

Rahastamisvahendid investeeringute planeerijatele

Maaeluministeerium ja Maaelu Edendamise SA sõlmisid lepingu, mille järgi väljastab sihtasutus laene ja tagatisi Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest põllumajandus-, toidutööstus- ja maapiirkonna ettevõtjatele.

Rahastamisvahendist rahastatakse investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis vastavad toetatavatele tegevustele seoses meetmega 6.4 "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.

Vaata lähemalt  http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/rahastamisvahendid/.

Toetuse andmise ja kasutamise tingimustega palume kindlasti täpsemalt tutvuda meetme määrusest. 

Tagasi algusse

TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

Toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ja:
 1) mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;
 2) põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot programmiperioodil kokku. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui 150 000 eurot programmiperioodil kokku.

Käesolev toetus on vähese tähtsusega  abi (VTA)  komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses.  Sellest lähtuvalt ei tohi taotleja toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.

VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Mõiste  „Üks ettevõtja” hõlmab nimetatud määruse tähenduses kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu

Erinevalt maksimaalse toetuse suuruse määramisest on vähese tähtsusega abi maksimaalse toetuse suuruse määramise korral kontserni mõiste piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt.

Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse  nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Kumuleerimisreeglite kohaselt ei tohi toetuse suurus koos jooksval majandusaastal ja vahetult eelneval kahel majandusaastal komisjoni määruse nr 1407/2013,  komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 (põllumajanduslik vähese tähtsusega abi)  ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 (kalanduslik vähese tähtsusega abi) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. Näiteks kui ettevõtja on saanud määruse nr 1407/2013 alusel vähese tähtsusega abi 200 000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega kalanduslikku vähese tähtsusega abi.

Tagasi algusse

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.

PRIA hindab nõuetele vastavaid taotlusi vastavalt määruse lisas olevatele hindamiskriteeriumitele:

  • põllumajandustootjate esitatud taotlusi punktides 1–9 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate esitatud taotlusi lisa punktides 1–7 ja 9 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

 

Hindamistulemuste alusel koostatakse põllumajandustootjate ja muude taotlejate kohta eraldi paremusjärjestused, mis avaldatakse PRIA kodulehel meetme infot kajastaval lehel nimetusega „Taotlejate hindepunktid “.

 

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud  vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.


Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa. Minimaalne hindepunktide summa on põllumajandustootja jaoks 16 ja mittepõllumajandusliku ettevõtja jaoks 15 hindepunkti.

 

Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Võrdsete taotletava toetuse summadega taotluste puhul eelistatakse selle taotleja taotlust, kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli väiksem.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast, 06. detsembriks 2016.

Kuna toetustaotluste kontrollimine ja taotlustes puuduste kõrvaldamine jätkuvalt kestab, pikendab PRIA vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 41 meetme määruse nr 25 § 15 lõikes 6 sätestatud otsuse tegemise tähtaega kuni 20. jaanuarini 2017.a.



Juhime tähelepanu, et toetuse saaja on kohustatud lisaks täitma nõudeid, mis puudutavad toetust saanud objektide tähistamist.

Siit leiad juhiseid, kuidas tähistada toetust saanud objekte. Siit leiad juhiseid osa siis hüperlinkida viitega siia http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/tahistamine/mak_uus/

Taotleja võib toetatava investeeringu tegemist alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval.  Seega investeeringu tegemist tõendavad dokumendid (määruse § 17) võivad olla väljastatud samuti alates sellest päevast (erandiks on ettevalmistav töö, mille puhul töö tegemist tõendavad dokumendid võivad olla väljastatud alates 2014. aasta 1. jaanuarist).

Toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate nõuetekohaste dokumentidega. Nimetatud maksetaotlust ja  investeeringu tegemist tõendavaid dokumente saab PRIA-le esitada kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta, seda  kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Erandiks on investeeringu tegemine liisinguga, mille korral saab investeeringu tegemist tõendavaid dokumente esitada viie aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning seda neli korda aastas (kokku 20 korda).

Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja alles siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. 

Juhime tähelepanu, et toetuse saajale on sätestatud rida kohustusi, millega palume täpsemalt tutvuda meetme määrusest § 16.

PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul nõuetekohaste maksedokumentide laekumisest arvates.

Taotleja võib  taotleda ka toetatava tegevuse rahastamist enne kulutuste tegemist osaliselt tasutud kuludokumentide (OTKA) alusel varem, kui ta on abikõlblike tööde, teenuste või kauba eest täies mahus hankijale tasunud. Eelduseks on, et kõnealune investeering või selle osa on tehtud (töö või teenus lõpetatud, kaup ostetud), taotleja on selle vastu võtnud ning teenuse/kauba pakkujale tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma. Toetuse väljamaksmiseks OTKA alusel tuleb PRIA-le esitada e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate nõuetekohaste dokumentidega.

Pärast PRIA käest raha laekumist peab toetuse saaja tasuma saadud raha viivitamata sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa. Raha ülekandmise tõestuseks esitab toetuse saaja PRIA-le teatise koos maksmist tõendava dokumendiga (arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Teatis koos maksekorralduse(te)ga tuleb PRIAle esitada seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest.

Nimetatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepinguga ostetava vara puhul. 

Tagasi algusse

Rahastamisvahendid investeeringute planeerijaile

Maaeluministeerium ja Maaelu Edendamise SA sõlmisid lepingu, mille järgi väljastab sihtasutus laene ja tagatisi Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest põllumajandus-, toidutööstus- ja maapiirkonna ettevõtjatele.

Rahastamisvahendist rahastatakse investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis vastavad toetatavatele tegevustele seoses meetmega   6.4 "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas".

Vaata lähemalt http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/rahastamisvahendid/.

Tagasi algusse

 LISAINFO JA KONTAKT 

Lisainfot saab PRIA keskusest Tartus,  Tähe tn 4, infotelefonil 737 7678, e-post info@pria.ee.

Seotud valdkondade uudised

11.-18. detsembril saab PRIAst taotleda põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust, mille eelarves on selle taotlusvooru jaoks 22,5 miljonit eurot.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike