Kalandus

Eestis on kalandus olnud alati oluliseks tegevusvaldkonnaks nii rannikualadel, sisevete kallastel kui ka neid teenindavates piirkondades. Eesti kalandussektor jaguneb põhiliselt kolmeks suuremaks valdkonnaks: kalapüük, kalakasvatus ja kala töötlemine ja turustamine. Kalapüük jaguneb püügipiirkondade alusel: püük Läänemerest (traal- ja rannapüük), püük sisevetest ja kaugpüük. Püük Läänemerest jaguneb traalpüügiks ja rannapüügiks. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine.
Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha.

Aastatel 2007-2013 on Euroopa Kalandusfondi vahenditest Eesti kalandussektorit võimalik toetada 1,76 miljardi krooniga. Koos Eesti riigi poolse kaasfinantseeringuga teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 250 miljonit krooni.