Lisatud: 11. aprill 2017

Viimati muudetud: 30. juuni 2017

A A A
Prindi

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.2) 2017

EESMÄRK

Mahepõllumajandusliku tootmise (edaspidi MAH) eest toetuse maksmise eesmärgid on:

  • säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti;
  • toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodangu mahu suurenemisele;
  • toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

Meetme eelarve 2017. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 1 500 000 eurot.

 


VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Toetuste taotlemisperiood kestab 2.-22. maini 2017. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 23. maist kuni 16. juunini 2017. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotluse soovitame esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA (vana e-PRIA) vahendusel, mis asub aadressil https://epria.pria.ee/epria/. e-PRIAs saab taotlust esitada 2. maist 16. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

Taotluse saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil info@pria.ee või posti teel PRIA keskuse aadressil PRIA, Tähe tn 4, Tartu 51010.

 

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast reedeni kl 8.30-16.00.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega saab kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/reg).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

 

Samuti pakuvad põllu- ja maamajanduse konsulendid taotlejatele tasuta abi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel ning tuge e-PRIA kasutamisel. Täpsemat infot leiate Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt aadressil www.pikk.ee.

Tagasi algusesse

 

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

MAH toetuse täpsemad tingimused on sätestatud põllumajandusministri 08.04.2010. a määrusega nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“. Juhiseid ja selgitusi saab lisaks juhendist „Abiks taotlejale“.

Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.

  • Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.
  • Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad MAH toetuse nõuetele ja kokku moodustavad ühikumääragrupis vähemalt 0,30 ha.
  • Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
  • Kogu ettevõtte põllumajandusmaal peab täitma nõuetele vastavuse nõudeid.
  • Taotleja ettevõte peab olema “Mahepõllumajanduse seaduse” § 5 alusel tunnustatud.
  • Kogu kohustuseperioodi jooksul tuleb ettevõtte põllumajandusmaal järgida mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.
  • Kogu ettevõttes tuleb täita MAH toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

 

Toetust määratakse üksnes kehtiva MAH kohustusega pindala ulatuses. Kehtivat kohustust suurendada ei saa.

 

Kehtivat MAK 2007-2013 MAH kohustust saab täielikult asendada MAK 2014-2020 raames võetava MAH kohustusega. Sellisel juhul saab kohustust võtta ka uutele pindadele. Kohustuse asendamisel algab uus 5-aastane MAH kohustus. Uue perioodi MAH toetuse nõuetega saate tutvuda siin.

NB! Perioodi 2014-2020 MAH toetuse taotlejatel on kohustuslik taotluse esitamine vanas e-PRIAs.

Alates 2012. aastast võetud MAK 2007- 2013 MAH kohustust võib vähendada kogu kohustuseperioodi kestel kokku algse kohustusega võrreldes kuni 10%. Enne 2012. aastat võetud kohustust võib vähendada kuni 30%. Nende hektarite eest, mille võrra on kohustust vähendatud üle lubatud protsendi, küsitakse kõigil eelnevatel aastatel makstud MAH toetus tagasi. 

Tagasi algusesse

 

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada järgmised dokumendid:

  • vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus koos põldude loeteluga). Võetud kohustuse jätkuvat täitmist kinnitatakse toetuse taotlemisega kohustusealustele põldudele;
  • põllumassiivi kaart, millele on märgitud põldude loetelus loetletud põldude numbrid ja nende piirid. Kui taotleja kasutuses olev põllumajandusmaa ei ole kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, tuleb esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal;

Taotleja peab taotlusele märkima kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada. Ta peab ära näitama ka põllumajandusmaa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,01 ha põllud ja põllud, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 hektarilise maa-ala. Kohustuslik on ära näidata ka põllud, mille kohta toetusi ei maksta ehk mis ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

  • teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta koos põldude loetelu ja põllumassiivi kaartidega, kui kohustusealused põllud on koos kohustusega teiselt taotlejalt üle võetud.

 

Külvikorras olevatele rohumaadele toetuse taotlemisel peab taotleja meeles pidama, et vormi PT50A veergu 21 („Kuni 3-aastane rohumaa“) tuleb teha märge selliste rohumaa põldude kohta, milliste puhul on tegemist kuni 2-aastaste külvikorras olevate rohumaadega. Need on rohumaad, millele hiljemalt 3. aasta 15. juuniks rajatakse muu  kultuur kui heintaimed.

 

Juhime tähelepanu külvikorras olevate rohumaade ülesharimise nõudele. Külvikorras olevate rohumaade vanust arvestatakse maaelu arengukava perioodi 2007-2013 ja perioodi 2014-2020 puhul erinevalt. Kui perioodi 2007-2013 puhul võis külvikorras olevat rohumaad rohumaana majandada kahel järjestikusel aastal ja hiljemalt rohumaa kolmandal aastal pidi põllule rajama muu kultuuri kui heintaimed, siis perioodil 2014-2020 võib külvikorras olevaid rohumaid majandada rohumaadena maksimaalselt 3 aastat ja hiljemalt neljandal aastal peab sellele rajama muu kultuuri kui heintaimed.

 

Samuti on uue ja vana perioodi puhul erinev rohumaa vanuse arvestus. Perioodi 2007-2013 korral loetakse heintaimede külviaasta, sealhulgas allakülvina tehtud külvi aasta 0-aastaks. Uuel perioodil loetakse rohumaa rajamise aasta 0-aastaks ainult juhul, kui rohumaa rajatakse allakülvi teel. Puhaskülvina rajatud rohumaa külviaasta on rohumaa vanuse esimene aasta.

 

Oluline on, et juhul kui taotleja on saanud perioodi 2007-2013 raames külvikorras oleva rohumaa eest kõrgema ühikumääraga toetust, siis peab ta sellise rohumaa hiljemalt rohumaa kolmandaks aastaks üles harima, st selle põllu osas tuleb nõudeid täita põllumajandusministri 08.04.2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ kohaselt. NB! See nõue kehtib ka nendele taotlejatele, kes on oma perioodi 2007-2013 kohustuse täielikult asendanud perioodi 2014-2020 kohustusega või enam MAH toetust ei taotle.

 

Kui taotleja külvikorras olevat rohumaad hiljemalt kolmandal (perioodi 2007-2013 toetus) või neljandal (perioodi 2014-2020 toetus) aastal üles ei hari, tuleb varasematel aastatel selle põllu kohta saadud toetus tagasi maksta.

 

Toetust saab taotleda ka mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta. Toetuse taotlemiseks peab taotleja tegema vastavad märked vormil PT50. Toetust makstakse Põllumajandusameti kohapealses kontrollis kindlakstehtud mahepõllumajanduslikult peetavate karjatatavate loomade arvu kohta. Mahepõllumajanduslikult peetud kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede kohta makstakse toetust taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaasta keskmise arvu alusel.

 

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik ettevõte ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku ettevõtte üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le ettevõtte ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist, esitades soovitusliku vormi „Teave põllumajandusliku majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus ülevõtjale toetus(t)e maksmiseks“. Lisaks nimetatud dokumentidele peab ülevõtja PRIA-le esitama ka vormikohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Ülevõtmisperioodiks on 23. mai kuni 1. september.

 

Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

Tagasi algusesse

 

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib administratiivselt kõiki esitatud taotlusi ning kohapeal kontrollvalimitesse (vähemalt 5% iga meetme kohta) hõlmatud taotlejaid. Lisaks rakendab PRIA pindalade mõõtmistel kaugseire kontrolli. MAH kontrolli on kaasatud ka Põllumajandusamet (edaspidi PMA). Nõuetele vastavuse süsteemi nõuete täitmist kontrollitakse kohapeal vähemalt 1% taotlejate hulgas.

 

PRIA teeb taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 1. veebruariks 2018. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2018. a. 

 

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse määrad:

  • rohumaa (v.a kuni 2-aastane külvikorras olev rohumaa ja heinaseemnepõld), mille iga hektari kohta peetakse ettevõttes vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke karjatatavaid loomi, hektari kohta 76,69 € aastas;
  • karjatatava looma ühe ühiku kohta 31,96 €;
  • teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja rühvelkultuuride kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa, mustkesa, kuni 2-aastase külvikorras oleva rohumaa ning heinaseemnepõllu hektari kohta 119,20 € aastas;
  • avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuri, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta 349,60 € aastas.

 

Toetuse määr ettevõttes taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal mahepõllumajanduslikult peetud kodulindude, sigade, küülikute või mesilasperede keskmise arvu kohta on järgmine:

  • 6,39 € kodulinnu kohta, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt 50 kodulindu ühest järgnevalt nimetatud liigist: kalkun, hani, part, broiler või üle kuue kuu vanune munakana;
  • 210,91 € emise või kuldi kohta ning 127,82 € vähemalt kahe kuu vanuse nuum- või noorsea kohta, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt kahele ühikule vastaval hulgal sigu;
  • 6,39 € küüliku kohta, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt 50 üle nelja kuu vanust küülikut;
  • 31,96 € mesilaspere kohta, kui ettevõttes oli taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt viis mesilasperet.

 

MAH toetus on üks neljast põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest (keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku tootmise, kohalikku sorti taimede kasvatamise ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetus), millele on  Euroopa Nõukogu määruse 1698/2005 lisas sätestatud maksimaalne suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK maad).

 

Kui taotleja ületab toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta. Oluline on siinjuures, et hektari kohta makstavat toetust vaadatakse kõigi taotletud põllumajandusliku keskkonnatoetuste peale kokku (keskkonnasõbraliku majandamise toetus, MAH toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ja kohalikku sorti taimede ("Sangaste" rukis) kasvatamise toetus).

 

Näide:

Taotleja esitab 2017. a pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse, millel taotleb 5,00 ha püsirohumaale ja 10,00 ha-le nisule MAH toetust. Lisaks taotleb ta perioodi 2007-2013 poolloodusliku koosluse hooldamise toetust (PLK) 7,00 ha puisniidu kohta. Taotleja taotleb toetust ka 300-le mahepõllumajanduslikult peetavale mesilasperele.

 

5,00 ha × 76,69 eurot = 383,45 eurot (MAH)
10,00 ha × 119,20 eurot= 1 192,00 eurot (MAH)
7,00 ha x 238,07 eurot = 1 666,49 eurot (PLK)
300 mesilasperet × 31,96 eurot = 9 588,00 eurot
Kokku taotles taotleja toetust 383,45+1192,00+1 666,49+9 588,00 =  12 829,94 eurot.

 

Vastavalt EN määrusele 1698/2005 oleks taotlejal õigus saada maksimaalselt toetust:
12,00 ha × 450 eurot = 5 400,00 eurot
10,00 ha × 600 eurot = 6 000,00 eurot
Kokku oleks taotlejal õigus saada 5 400,00+6 000,00 = 11 400,00 eurot.

 

Kuna taotlejale määratav toetussumma ületab EN määrusega ettenähtud maksimaalset hektari kohta makstavat summat, siis makstakse talle toetust summas 11 400,00 eurot ja seda ületavas osas, so  12 829,94 – 11 400,00 = 1 429,94 eurot talle toetust ei maksta.

Tagasi algusesse

 

LISAINFO JA KONTAKT

 

Lisainformatsiooni saab PRIA infotelefonil 737 7679.

Juriidilised alused
avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner