Lisatud: 24. aprill 2015

Viimati muudetud: 27. aprill 2016

A A A
Prindi

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2015

2015. aastast peab ühtse pindalatoetuse taotleja täitma lisaks nõuetele vastavuse nõuetele ja otsetoetuste saamise üldistele nõuetele ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetuse (ROH) saamise nõudeid.

Täpsema info ühtse pindalatoetuse eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt: 

 


 

VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotluste vastuvõtt kestab 7. maist kuni 25. maini 2015. Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood kestab 26. maist kuni 19. juunini 2015. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Pärast 19. juunit esitatud ühtse pindalatoetuse taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 19. juunini 2015. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Taotluse soovitame esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel, mis asub aadressil http://www.pria.ee/et/ePRIA. Taotlust saab e-PRIAs esitada alates 7. maist kuni 19. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast reedeni kl 8.30-16.00.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega on võimalik kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/reg).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondliku teenindusbüroo telefonil  ja infotelefonil 737 7679.

Kuni 19. juunini  pakuvad  e-PRIAs kasutamiseks ja pindalatoetuste taotluse esitamiseks tasuta juhendamist ka põllu- ja maamajanduse konsulendid, vt www.pikk.ee

 Tagasi algusesse

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Toetuse menetlemise aluseks on maaeluministri 17.04.2015. aasta määrus nr 32 “Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” (loe siit).

 

ÜPTd saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut. Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Toetuse saamise eeldusteks on nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine. Jätkuvalt riigi omandis olevate maade või riigi omandis olevate maade ajutisse kasutusse ning kasutusvaldusesse andmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Selliste maade osas peab olema kindlasti kirjalik leping;

  • 2015. aastast on ÜPT taotlejal kohustuslik taotleda ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetust (ROH). Rohestamise toetuse tutvustust koos näidetega saab lugeda siit. Rohestamise nõuete täitmisest on vabastatud:
    • taotleja, kelle kõik maad on mahetunnustatud põllumajandusmaad. Kui taotlejal on lisaks mahetunnustatud põllumajandusmaadele ka mitte-mahetunnustatud põllumajandusmaid, on võimalik taotlusel valida, kas täita rohestamise nõudeid ainult mitte-mahepõllumajanduslikul maal või kogu maal. Nõuete täitmist kontrollitakse vastavalt taotleja tehtud valikule;
    • taotleja, kes esitab 2015 väikepõllumajandustootja toetuse taotluse;
    • taotleja, kelle põldudel kasvavad üksnes püsikultuurid (maakasutus PK, nt viljapuud, marjapõõsad). Erandiks on taotlejad, kes kasvatavad madalametsa paju (Salix) – neile kehtib ökoalade nõue, kui paju pind on suurem kui 15,00 hektarit;
    • mitmekesistamise ning ökoalade nõudest on vabastatud kõik taotlejad, kelle põllumaa (P ja M maakasutus) on alla 10,00 ha.
  • taotleja on vabastatud ökoalade nõude täitmisest juhul, kui taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, sh mittetaotletud põllud asuvad pinnaliselt vähemalt 50% ulatuses nn metsasuse erisusega vallas; Metsasuse erisusega vallad on leotletud toetuse lisamaterjalide juures "Rohestamise infomaterjal 2015 (näidetega)"
  • taotleda saab vähemalt 1,00 hektarile toetusõiguslikule maale;
  • ÜPT taotlemisel loetakse üheks põlluks samal massiivil kõrvuti asuvad toetusõiguslikud põllud ka siis, kui need vastavad selle toetuse nõuetele ehk moodustavad ühtse kultuurigrupi ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha;
  • põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse;
  • põllukultuurid peavad olema külvatud hiljemalt 15. juuniks;
  • rohumaad peavad olema niidetud või karjatatud enne 10. augustit, niide peab olema koristatud või hekseldatud. Hekseldamine on lubatud alates 5. juulist. Lühiajalisel rohumaal (P) võib hekseldada ilma piiranguteta, kogu heksel võib jääda põllumaale. Pikaajalist rohumaad (PR) võib samuti hekseldada. PR-il võib heksli jätta põllule:
    • kogu püsirohumaal, kui taotleja kasutuses on kuni 10 ha põllumajandusmaad;
    • kuni 10 ha ja lisaks kuni 10 % põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab 10 ha, kui taotleja kasutuses on üle 10 ha põllumajandusmaad;
    • kui taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast moodustab põllumaa (välja arvatud lühiajaline rohumaa) rohkem kui 30 protsenti;
    • kui põllumajandusloomade registri andmetel on taotlejal taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga selline arv karjatatavaid põllumajandusloomi, et loomkoormus püsirohumaa hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 „Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisa 9 kohaselt (täpsemalt loe siit).
  • põllumajandusmaa, millele toetust ei taotleta, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku;
  • hariliku kanepi kasvatamisel tuleb kinni pidada esitatavatest nõuetest (vt Abiks taotlejale);
  • lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamisel tuleb kinni pidada esitatavatest nõuetest (vt Abiks taotlejale);
  • põldudel tehtud tööd peavad olema kantud põlluraamatusse;
  • taotleja peab täitma nõuetele vastavuse nõudeid terves oma majapidamises (vt nõuetele vastavus 2015).

 

Mida peab veel silmas pidama taotlust täites:

  • Toetuse taotleja peab vastama aktiivse tootja nõuetele. Aktiivse tootja taotlusvormi peavad esitama taotlejad, kellele eelmisel aastal makstud või uute taotlejate puhul jooksva aasta andmete prognoositav otsetoetuste summa on üle 5000 euro ja kes tegelevad lennujaamade, veerajatiste, alaliste spordiväljakute või puhkealade haldamisega, raudtee- või kinnisvarateenuste osutamisega või üksnes metsamajandamisega. Taotleja märgib aktiivse tootja tõendamise vormile põllumajanduslikust tegevusest saadud tulu viimasel eelarveaastal.
  • 2005. aastast alates tuleb taotlusele märkida kogu põllumajanduslik maakasutus, mida taotlejal on õigus kasutada;
  • taotleja peab taotlusele märkima kõik vähemalt 0,3 ha suurused põllud, mille kohta toetust ei taotleta ja ka need vähemalt 0,3 ha põllud, mis ei ole kantud PRIA põllumassiivide registrisse;
  • põllumajandusmaa kohta, mille andmed ei ole PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, tuleb toetuse taotlemisel esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal, millele on märgitud põllu piirid ja põllu number;
  • kõik põllud, mida taotleja kasutab ning mis on märgitud taotlusele, peavad olema nõuetekohaselt hooldatud;
  • taotleja peab säilitama oma eelmisel aastal taotlusele märgitud püsirohumaa pindala. Püsirohumaade, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld (keskkonnatundlik püsirohumaa), kasutusotstarvet ei tohi muuta ega nimetatud maad üles künda;
  • 2007. aastast alates loetakse püsirohumaa säilinuks ka juhtudel, kui taotleja taotleb oma püsirohumaa säilitamise kohustusega hõlmatud maale poollooduslike koosluste hooldamise toetust ja täidab seal nimetatud toetuse tingimusi;
  • püsirohumaa pind võib väheneda selle metsastamise tõttu.

 Tagasi algusesse

 

TOETUSE ÜHIKUMÄÄRA KEHTESTAMINE TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE NING FINANTSDISTSIPLIIN

 

PRIA on välja arvutanud 10.07.2015 seisuga prognoositavad ühikumäärad: ühtne pindalatoetus on 78,84 eurot ha, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus on 35,84 eurot ha ja noore põllumajandustootja toetus 19,71 eurot ha. Juhime tähelepanu, et tegemist on esialgsete ühikumääradega. 

PRIA kehtestab ühtse pindalatoetuse ühikumäära 1. detsembriks 2015. Toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab PRIA 10. detsembriks 2015. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2016.

Finantsdistsipliini reeglite alusel toetuse vähendamine võib rakenduda ka 2015. Otsuse toetuse vähendamise osas võib teha Euroopa Nõukogu või Euroopa Komisjon hiljemalt 16. oktoobriks 2015.

 Tagasi algusesse

 

TOETUSÕIGUSTEST

Kuigi 2015. a ei ole võimalik taotleda ühtegi üleminekutoetust, saab endiselt teisele isikule üle anda ehk võõrandada veise, piima ja ute täiendava otsetoetuse toetusõigusi ning põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõigusi. Heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõigust saab pärimise korral üle võtta. Toetusõiguste ülevõtmiseks tuleb koos ühtse pindalatoetuse taotlusega esitada vorm PT52. Toetusõigusi saab näha pindalatoetuste 2015 üldinfo juurest. (vaata siit) 

Tagasi algusesse

 

LISAINFO JA KONTAKT

Küsimuste korral palume helistada otsetoetuste infotelefonil 737 7679.

Tagasi algusesse

 

 

TOETUSE LISAMATERJALID

Juriidilised alused
Uudised

20.‒21. novembrini Poolas Lodzis toimuval Euroopa biomajanduse kongressil, kus arutletakse biomajanduse arenguvõimaluste üle, esineb Eesti biomajanduse arengute ülevaatega Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner