Lisatud: 22. jaanuar 2003

Viimati muudetud: 21. oktoober 2009

A A A
Prindi

Tera- ja kaunvilja, rapsi, rüpsi ning seemne- ja kiulina kasvatamise toetus

Tera- ja kaunvilja, rapsi, rüpsi ning seemne- ja kiulina kasvatamise toetuse maksmise aluseks on määrus "Põllukultuuride kasvatamise toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning nõuded põllukultuuri kasvatamise toetuse saamiseks".

Toetust on õigus saada põllumajandustootjatel, kellel ei ole taotluse esitamise aasta 1. juuni seisuga riikliku maksu maksuvõlga või see on ajatatud ja on täidetud muud maksuseadustes sätestatud kohustused. Taimekaitsevahendi kasutajatel tuleb pidada kasutatud taimekaitsevahendite arvestust.

Seda toetust võib taotleda põllumajandustootja, kes kasvatab harilikku nisu, harilikku rukist, harilikku otra, harilikku kaera, tritikalet, harilikku tatart, harilikku hernest, põlduba, rapsi, rüpsi ja harilikku lina kogu põllupinnaga vähemalt 5 hektaril õiguslikul alusel kasutataval põllupinnal ja mille umbrohtumus ei ületa 30%. Ühtne maa-ala ei tohi olla väiksem kui 0,3 hektarit.

Teraviljatoetuse saamiseks tuleb esitada 17. juuniks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) piirkondlikusse büroosse taotlus, taotlus taotleja andmete kandmiseks toetuste registrisse, ettevõtte kõlvikute kaart (ortofoto väljatrükk või selle puudumisel PRIA piirkondlikus büroos kasutatava kaardi koopia kõlvikute kohta). Kaardil peavad olema märgitud kõlvikud, kõlvikute numbrid ning haritaval maal eraldi iga põld ja neil kasvavad põllukultuurid, mille kasvatamiseks toetust taotletakse.

Taotlejal, kes kasutab taotluse esitamise aastal külviks sertifitseeritud seemet, tuleb koos taotlusega esitada ostuseemne korral ostu kinnitava dokumendi ja kehtiva sertifitseerimist tõendava dokumendi koopia. Omatoodetud seemne korral tuleb esitada kehtiv sertifitseerimist tõendava dokumendi koopia.

Taimetoodangu Inspektsioon kontrollib kohapeal vähemalt 5% taotlustest. Kontrollitakse taotluses põllukultuuride külvipindade kohta esitatud andmete vastavust tegelikkusele, umbrohtumust ja taimekaitsevahendi kasutajatel selle üle arvestuse pidamist.

Tera- ja kaunvilja, rapsi, rüpsi ning seemne- ja kiulina kasvatamise toetust ei anta kontrollitava põllu kohta, mille umbrohtumuse määr on enam kui 30%.

Põllu umbrohtumuse määr määratakse kontrollitava külvikorra välja kohta. Umbrohtumuse määramiseks loetakse arvestuslapilt suurusega 50x50cm umbrohutaimede arv, mille pikkus on üle ¼ kultuurtaimede pikkusest. Kuni 5 ha suurusel külvikorra väljal määratakse umbrohtumus 4 arvestuslapilt, 5-10 ha suurusel külvikorra väljal määratakse umbrohtumus 8 arvestuslapilt ja iga järgneva 10 ha kohta määratakse umbrohtumus 4 arvestuslapilt. Arvestuslappe, mille keskmise umbrohtumuse järgi arvutatakse põllu umbrohtumus, loetakse diagonaalselt üle külvikorra välja liikudes.

Lähtuvalt toetuse kohta ettenähtud rahasumma suurusest ning nõuetekohaste taotluste järgsest põllukultuuride kogupindalast kehtestab põllumajandusminister toetuse ühikumäära põllukultuuri ühe hektari kohta 17. augustiks.

Põllumajandusminister võib kehtestada ühikumäärast suurema toetuse määra taotlejale, kes kasutab sertifitseeritud seemet või kes kasvatab ohustatud sorti taime.

Toetus makstakse taotleja pangaarvele hiljemalt 3. septembriks.

Taotlusvorme on võimalik saada nii PRIA piirkondlikest büroodest kui ka koduleheküljelt.

Kõik uudisedUudised

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 tuhande tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti . See on kõrgeim kvoodi täituvuse protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote rakendatud.

Liitu infokirja listiga

struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart