Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (meede 2.4) 2007

Eesti kavandas rakendada poolloodusliku koosluse hooldamise toetust Natura 2000 toetusena. Selle puhul hüvitatakse igal aastal Natura 2000 ala põllumajandusmaa hektari kohta loodus- ja linnudirektiivi rakendamisega seotud kulu ja saamata jäänud tulu, mis tuleneb ebasoodsatest tingimustest. Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimiste käigus selgus aga, et poollooduslike koosluste hooldamise toetust saab rakendada vaid põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmena- sellisel juhul makstakse toetust vabatahtlikult võetud õigusaktidest tulenevate nõuetega võrreldes täiendavate 5-aastaste keskkonnakohustuste täitmise eest.

Eelnevast tulenevalt peavad taotlejad, kes 2007. aasta mais esitasid poollooduslike koosluste toetuse taotluse, esitama toetuse saamiseks täiendavalt 5-aastase kohustuse võtmise kinnituse. Sellega võtab taotleja kohustuse tegeleda taotluse esitamise tähtpäevast alates viis aastat määruse nõuete kohaselt poolloodusliku koosluse hooldamisega. Seejuures võetakse 5-aastane kohustus konkreetse maa kohta, milleks on kohustuse võtmise aastal taotletud ja taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud poollooduslik kooslus. Kohustuse jätkamist tuleb järgnevatel aastatel kinnitada nõutud taotlusvormide esitamisega.

 Seose toetuse muutumisega 5-aastase kohustusega toetuseks, on võrreldes varasemaga muutunud ka toetuse saamiseks sätestatud nõuded. Taotleja peab täitma baasnõudeid, millest täiendavate nõuete täitmise eest makstakse toetust.

 
Baasnõuded on järgmised:

1) Natura 2000 alal asuvat poollooduslikku kooslust ei tohi kahjustada. Kahjustamiseks loetakse taimkatte (rohukamara) hävitamist ja kooslusele mitteomase liigilise koosseisu kujundamist. Keelatud on väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, mullaharimine, metsa istutamine, maapõue kasutamine, loata ehitiste püstitamine või laiendamine, sh tiigi jm veekogu ning maaparandussüsteemi rajamine, v.a juhul, kui tegevus on kooskõlas "Looduskaitseseadusega";

2) loomapidaja peab tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;

3) kaitstavat looduse üksikobjekti ei tohi kahjustada;

4) taotleja, tema majandusüksuse töötaja, kes tegeleb poolloodusliku koosluse hooldamisega, või füüsilise isiku puhul tema perekonnaliige peab teise kohustuseaasta 1. septembriks olema osalenud LKK korraldatud vähemalt 6-tunnisel koolitusel, kus jagatakse juhiseid, milliseid võtteid poollooduslike alade hooldamiseks peab kasutama. Eelpool nimetatud isik, kes on taotlemisele eelneva 12 kuu jooksul läbinud poolloodusliku koosluse hooldamise vähemalt 6-tunnise koolituse, millel osalemise kohta on koolituse korraldaja väljastanud asjakohase dokumendi, peab selle koolituse läbima kolmanda kohustuseaasta 1. septembriks. Perekonnana käsitatakse selle määruse tähenduses Statistikaameti poolt kasutatavat leibkonna mõistet - ühel aadressil elavat ja ühist raha kasutavat inimeste rühma, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Koolitusel osalemist tõendav dokument peab olema majandusüksuses kohapeal kontrollimiseks kättesaadav.  

Nimetatud baasnõuete täiendavad nõuded on enamasti kaetud juba varem taotluste menetlemise aluseks olevas määruses (määrus nr 62) sätestatud toetuse saamise nõuetega. Lisandunud on vaid järgmised nõuded:

1)         Puisniidul peab niitmise järgse karjatamise korral loomi karjatama loomkoormusega kuni 0,5 loomühikut hektari kohta (lü/ha). Lamminiidul, loopealsel, sooniidul ja kadastikul karjatamise korral peab loomkoormus olema 0,2-1.0 lü/ha, aruniidul 0,2-1,2 lü/ha, rannaniidu 0,4-1,3 lü/ha, puiskarjamaal 0,3-1,0 lü/ha ja nõmmel 0,2-0,8 lü/ha (loomühikulise arvestuse alused on toodud määruse §3 lg 8).  

2)         Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, olevat kinnismälestist ja pärandkultuuri objekti ei tohi rikkuda ega eemaldada, välja arvatud Riikliku looduskaitsekeskuse eelneval kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et suureneb poolloodusliku koosluse looduskaitseline või muinsuskaitseline väärtus. Kinnismälestised on sätestatud "Muinsuskaitseseaduse" § 3 lõikes 2 ja nende kohta on olemas Maa-Ameti kodulehel vastav kaardirakendus. Enamlevinumateks pärandkultuuri objektideks poollooduslikel kooslustel on  allikas, põlispuu, pärimusega kivi, heinaküün, kuhjalava, kaev, sh karjamaakaev, kiviküna, paemurd, linaleoauk, kiviaed, tara, talukoht ja põline talutee. Täiendavat infot pärandkultuuri objektide määratlemise ja hooldamise kohta leiab juhendmaterjalist "Väike pärandkultuuri käsiraamat" (Tarang, L. jt. 2007). http://www.metsaselts.ee/data/sisufotod/Parandkultuur_kasiraamat.pdf

Lisaks eeltoodule peab taotleja kogu oma majandusüksuses, kaasaarvatud  poollooduslikel kooslustel, täitma häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Poollooduslike koosluste osas kehtib erisus, et niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise tähtpäev on 31. juuli asemel 1. oktoober või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas sätestatud tähtpäev.

Suurenenud on ka toetusmäärad, ühe hektari puisniidu kohta makstakse nüüd toetust 3725 krooni, kõigi ülejäänud poollooduslike koosluste hooldamise eest 2910 krooni ühe hektari kohta aastas (varasemad määrad olid vastavalt 3600 ja 2800 krooni).